[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

hääbuma : hääbuda : hääbun 'aeglaselt kaduma, pikkamisi hävima, surema, otsa saama'
← soome häipyä 'kaduda, jalga lasta; hajuda; vaikida, vaibuda; kahvatuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

koolma : koolda : koolen mrd 'surema'
● liivi kūolõ 'surra'
vadja koolla 'surra'
soome kuolla 'surra'
isuri koolla 'surra'
Aunuse karjala kuolta 'surra'
lüüdi kuolda 'surra'
vepsa kolda 'surra'
ersa kuloms 'surema'
mokša kuloms 'surema'
mari kolaš 'surema'
udmurdi kuli̮ni̮ 'surema'
komi kuvni̮ 'surema'
handi χăl- 'surema, lõppema'
mansi χōli- 'hukkuma; surema; lõppema'
ungari hal 'surema'; holt 'surnud'
neenetsi χa- 'surema'
eenetsi ka- 'surema'
nganassaani kū- 'surema'
sölkupi k͔u- 'surema'
kamassi kш- 'surema'
matori kaa- 'surema'
Uurali tüvi. Vt ka kalm.

kõngema : kõngeda : kõngen kõnek 'surema, kärvama'
○ kirderanniku kongema
? ← balti
leedu kenkti 'kahjustama, valu tegema'
● liivi kõnkõ 'kõngeda, kärvata'
Teisalt on arvatud, et tüve kang1 variant.

kärbuma : kärbuda : kärbun 'surema, hävima (kudede, kehaosade vms kohta)' kärvama

kärvama : kärvata : kärvan kõnek 'surema'
◊ kärbuma
← balti *skerb-
leedu skerbti 'sisse lõikama, nõrgenema'
läti skerbs 'kare, terav, karm'
● soome kärventää 'põletada, kõrvetada, kärsatada'
karjala kärventeä 'põletada, kõrvetada'

lõppema : lõppeda : lõpen ~ lõppen 'viimase osani, piirini jõudma; otsa saama; surema'
● liivi lop 'suus hammaste ja põse vahel olev ruum; merelaht', loppõ 'lõppeda'
vadja lõppu 'lõpp', lõppua 'lõppeda; surra'
soome loppi 'sopp, nurk; süvend', loppua 'lõppeda'
isuri loppea 'lõppeda', loppu 'lõpp'
Aunuse karjala loppu 'lõpp; koonal', loppie 'lõpetada'
lüüdi loppida 'lõpetada; hävitada', lopp 'lõpp; koonal'
vepsa lopťä 'lõpetada', lop 'lõpp'
Läänemeresoome tüvi. Isuri loppea võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka lõpus.

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
◊ surm
● vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.

surm : surma : surma 'organismi elutegevuse lakkamine' surema
● vadja surma 'surm'
soome surma 'surm'
isuri surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
lüüdi surm 'surm'
vepsa surm 'surm'
handi sărəm 'surm'
mansi sorəm 'surm'