[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

müdisema : müdiseda : müdisen 'suhteliselt vaikset tumedat müra, tüminat kuuldavale laskma'
● vadja mütisä 'müdiseda'
soome mrd mytistä 'müdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Läänemeresoome keeltes on ka samatähenduslik tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi mu’ḑžõ 'kihada; sumiseda, ümiseda', vadja mutisa 'kihada, kubiseda; sagida', soome mutista 'mõmiseda, pobiseda', isuri mudissa 'pomiseda, vastu rääkida'. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, mudima, mügisema, müha, müra.

parisema : pariseda : parisen 'rabisevat, katkelist heli andma'; mrd 'valjusti rääkima'
● soome mrd parista 'kisada, hüüda; kaevelda'
isuri parišša 'karjuda'
karjala parissa 'täriseda, pläriseda, sumiseda, muliseda; näägutada, tänitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pirisema, porisema, purisema, larisema, partsima. Vt ka part.

pinisema : piniseda : pinisen 'kõrget ühetoonilist heli, häält tekitama'
● vadja pinisä 'piniseda; viriseda'
soome mrd pinistä 'iniseda, piriseda; kimeda häälega rääkida'
isuri pinissä 'iniseda, piriseda, sumiseda'
Aunuse karjala piništä 'peene häälega piuksuda, niutsuda'
lüüdi pińista 'iniseda, piriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades inisema, tinisema, vinisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pine 'virisema, töinama; mossitama' (← pinima).

porisema : poriseda : porisen 'rahulolematult, pahuralt lausuma, torisema; põrisema'
◊ porr,porrama,põrama,põruma
● liivi borātõ 'müristada', bõrīksõ 'pomiseda, mõmiseda'
vadja borisa 'poriseda, toriseda', börätä 'möirata; ammuda', bõrisa 'piriseda, sumiseda; põriseda'
soome porista 'podiseda; soliseda; pomiseda'
karjala porissa 'soliseda; lobiseda'
lüüdi poro- liitsõnas porokel 'aisakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, pirisema, purisema, norisema, pobisema, pomisema, posima, põrkama, võrama. Vt ka pori, põrk, põrpima.

purisema : puriseda : purisen 'õhku (ja vedelikku) huuli v mokki vibreerima pannes häälekalt suust välja puhuma'
● liivi buŗīkšõ 'pomiseda'
vadja burisa 'koriseda; vuliseda, suliseda'
soome mrd purista 'sumiseda, podiseda; lobiseda; nuriseda, toriseda'
isuri purissa 'visiseda (kuum kivi vees)'
Aunuse karjala burišta 'pomiseda, poriseda, toriseda; sumiseda, põriseda'
lüüdi burišta 'sumiseda, põriseda'
vepsa bure͔ita 'toriseda, uriseda, poriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, porisema, purssima, kurisema, lurisema, nurama, surisema, vurama.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
○ lõunaeesti tsorama
◊ -sori,-sorr,soru1,sõrisema
● vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

sumama : sumada : suman 'kahlama, sumpama; hoogsalt, rohmakalt tegema; sumisema, suminal rääkima'
◊ sumisema,summima
● vadja šumisa 'kahiseda, kohiseda, sumiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
Aunuse karjala šumi- 'mühiseda, kahiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, surisema, sumpama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vene šumét’ 'mühisema; kolistama; lärmama', saksa summen 'ümisema; sumisema, kumisema'. Vene keel võib olla osaliselt mõjutanud vadja, karjala ja lüüdi vasteid.

sumisema : sumiseda : sumisen 'madalatoonilist suhteliselt ühtlast pidevat heli kuuldavale laskma' sumama
● vadja šumisa 'mühiseda, kohiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
karjala šumišša 'mühiseda, sahiseda; kumiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'

surisema : suriseda : surisen 'monotoonset kõlatut pidevat vibreerivat heli kuuldavale laskma; vibreerides voolama'
● liivi tšurīņţõ 'urineerida, soristada', tšu’rrõ 'urineerida'
vadja šurisa 'soliseda, vuliseda, lirtsuda'
soome surista 'sumiseda, suriseda, põriseda'
Aunuse karjala šurišta 'tuhmilt kumiseda, suriseda'
lüüdi ťš́uri̮šta 'niriseda, suliseda, soriseda'
vepsa šure͔ita 'niriseda, suliseda, soriseda; heliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sirisema, sorama, kurisema, lurisema, nurama, purisema, vurama, sulisema, sumama.

ümisema : ümiseda : ümisen 'vaikselt ebamääraselt häälitsema; pomisema'
● vadja hümmisellä 'väriseda, võbiseda'
soome hymistä 'ümiseda, sumiseda; pomiseda'
isuri hümissä 'ümiseda, sumiseda; kumiseda'
Aunuse karjala hümištä 'ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, mõmisema, pomisema ja ühmama.

ürisema : üriseda : ürisen 'urisema, jõrisema'
○ lõunaeesti hürisemä, hürrämä
◊ üratama
● soome hyristä 'vuriseda; ümiseda; nurruda'
Aunuse karjala hürištä 'vuriseda; sumiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jorisema, mörisema, müra, urisema, õrisema, örisema ja ümisema.