[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

lummama : lummata : lumman '(ära) nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama'
● vadja lummata '(verejooksu) sulgeda (posimisega); verejooksu sulgeda'
soome lumota 'nõiduda, võluda; lummata, hurmata'
isuri lummada 'verejooksu sulgeda; teadvusetuks muuta'
karjala lumota, lumuo 'nõiduda, võluda, loitsida; nõiakunstiga ära rikkuda'
saami lapmut 'lummusse sattuda, võlutud olla'
mari lumaš '(märkamise, tähelepanu juhtimise kohta:) (kellegi) silmi pöörama'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *klumō(ja)n-, mille vaste on nt norra mrd kluma 'keeletuks muutma'. Germaani laenude puhul on vastete olemasolu volga keeltes ebatavaline, kuid mitte võimatu, see eeldab suhteliselt varast laenamisaega.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

nipsama : nipsata : nipsan 'kergelt lööma; nipsu laskma; ninakalt ütlema; (ära) näpsama'
● soome mrd nipsiä 'lõigata (natuke); suhu napsata'
Aunuse karjala ńipsa- 'naksatada, naksuda; (tagasi) libiseda', ńipsoa- 'naksatada, naksuga sulgeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades napsama, näpsama ja nippima. Mõjutanud võib olla saksa knipsen 'nipsutama, klõpsutama; augustama, täksima' ja rootsi knipsa 'ära näpistama'. Vt ka nips1.

sulgema : sulgeda : sulgen ~ sulen 'kinni v kokku panema v katma; takistama liikumist; katkestama, lõpetama; ümbrusest eraldama'
● liivi sulg 'nohu'
vadja sulko 'nohu', sulku 'nohu; sulg, pais, (veski)tamm'
soome sulkea 'sulgeda; takistada, tõkestada'
isuri sulka- liitsõnas sulkapuut 'väravateibad, -latid'
karjala sulku 'tamm; abajas, lahesopp'
ersa śolgoms 'sulgema'
mokša śolgǝms 'sulgema'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

tuupima : tuupida : tuubin 'midagi mehaaniliselt, nüri kordamisega meelde jätma, õppima; kellelegi midagi õpetama, aina ühte ja sedasama kordama; tihedalt kuhugi suruma v toppima, (täis) kiiluma'
◊ tuubil
● vadja tuuppia 'tõugata'
soome tuupata 'müksata, tonksata, tõugata, lükata'
Aunuse karjala tuupata 'ummistada, sulgeda, kinni jääda; toppida, tuupida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.