[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
← balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

karv : karva : karva 'loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis; (looma) karvkate; värvus'; mrd 'sulg, suled; seisukord, olemus, välimus'
◊ karune
← balti
leedu gauras (hrl mitm gaurai) 'karv(ad); karvatutt; taime kiud'
läti gauri (mitm) 'häbemekarvad'
● liivi kōra 'karv; udusulg; värvus'
vadja karva 'karv, harjas; värvus'
soome karva 'karv; karvkate'; mrd 'värvus; olemus, loomus'
isuri karva 'karv; värvus'
Aunuse karjala karvu 'karv; värvus; välimus'
lüüdi karv 'karv; värvus'
vepsa karv 'karvkate, kehakarvad; (karvkatte) värvus'

klamber : klambri : klambrit 'ümberhaarav v kokkupigistav kinniti esemete, detailide vm ühendamiseks v paigalhoidmiseks; nurksulg'
○ (k)lammer, (k)laamer
← saksa Klammer 'klamber, näpits; sulg (kirjavahemärk); haare'
-b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, number). Laenatud on ka samatüveline tegusõna, klammerdama.

küna : küna : küna 'puupakust õõnestatud, laudadest kokkulöödud v muust materjalist piklik anum'
● liivi kinā 'kasetohust karp'
soome kynä '(kirjutus)sulg'; mrd 'küna; renn; metsarada'
Aunuse karjala van küńä 'pliiats'
lüüdi küńä '(kirjutus)sulg'
Läänemeresoome tüvi. Algne tähendus on olnud 'sulerootsu õõnes ots'.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

puht : puhi : puhti 'kokkukeeratud trossi v köie lapik rull'; mrd 'laht'
← saksa Bucht 'kõverus, käänak, looge; laht, abajas; (sea)sulg; köie looge'
← rootsi bukt 'kumerus, kõverus; väike laht, abajas; trossisilmus'

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
◊ pune
● liivi pu’nni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud ’karv’, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus ’(karva) värvus’, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks ’punane (värvus)’. Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

pärre : pärde : pärret 'barjäär, tõkkepuu, kaitsevõre'
On arvatud, et võib olla soome laen, laenuallikas ei ole teada. Võib olla hoopis rootsi või saksa laen, ← rootsi spärr 'tõke, piire, takistus, barjäär' või ← saksa Sperre 'barjäär, sulg, tõke; tõkkepuu'.

sulg : sule : sulge 'sarvainest moodustis lindude pealisnahal; endisajal linnusulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm vedelikuga kirjutamiseks'
● ? liivi tūrgõz 'sulg'
vadja sulka 'sulg'
soome sulka 'sulg'; mrd 'kalauim; serv'
isuri sulga 'sulg'
Aunuse karjala sulgu 'sulg; tiib'
lüüdi sulg(e͔) 'sulg'
vepsa suu̯g 'tiib; sulg; uim'
saami solgi 'jalase v emapuu kinnitus, lisajalas, tald; nahkkinga tald'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on veel saami dolgi 'sulg', ersa tolga 'sulg', mokša tolga 'sulg', udmurdi ti̮li̮ 'sulg', komi ti̮l 'sulg', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; sulg', ungari toll 'sulg; sulepea', neenetsi to 'tiib', eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib; sulg', sölkupi tū 'tiib; sulg', matori tu 'tiib; sulg' ja tegemist on uurali tüvega. Sel juhul on nendel vastetel häälikulooliselt erandlik alguskonsonant. Neid on peetud ka tüve tuul vasteteks.

sulgema : sulgeda : sulgen ~ sulen 'kinni v kokku panema v katma; takistama liikumist; katkestama, lõpetama; ümbrusest eraldama'
● liivi sulg 'nohu'
vadja sulko 'nohu', sulku 'nohu; sulg, pais, (veski)tamm'
soome sulkea 'sulgeda; takistada, tõkestada'
isuri sulka- liitsõnas sulkapuut 'väravateibad, -latid'
karjala sulku 'tamm; abajas, lahesopp'
ersa śolgoms 'sulgema'
mokša śolgǝms 'sulgema'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
○ lõunaeesti siib
● liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
● liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi tū '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *d^huH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut’ 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

vedru : vedru : vedrut 'masina v mehhanismi elastne, spiraali vm kujuline osa, mida kasutatakse näiteks löökide ja vibratsiooni leevendamiseks v käivitusenergia akumulaatorina'
← alamsaksa vedder(e) 'sulg; vedru'