[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

kostuma : kostuda : kostun mrd 'üles sulama, pehmenema; paistetama; kosuma'
● liivi kuostõ 'paraneda, kosuda'
soome kostua 'niiskuda; kasu saada'; kostea 'niiske, rõske'
Aunuse karjala kostuo 'niiskuda'
vepsa kostuda 'sulada'
On arvatud, et tuletis kostma tüvest.

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
● liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.