Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 4 artiklit
nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
○ kirderanniku notra, noder
● liivi nõ’ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.
soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
? ← algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
● vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.
sond : sonnu : sondu 'hämu, põuavine; udu'
On arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome mrd sunta 'sulailm; pehme, soe, leige (vesi, õhk); udu', Aunuse karjala sundo 'leige, pehme', lüüdi sundau 'leige (vesi); pehme, mahe (ilm)'.
suvi : suve : suve 'kevade ja sügise vaheline aastaaeg'
● liivi sõ’u(v) 'suvi'
vadja suvi 'suvi'
soome suvi 'suvi'; mrd 'sula(ilm); lõuna'
isuri suvi liitsõnas suviruis 'kevadel külvatav rukis'
Aunuse karjala suvi 'lõuna; suvi'
lüüdi suvi 'lõuna'
vepsa suv́i 'lõuna'
saami sakŋat 'sulada'
handi lŏŋ 'suvi'
mansi tuw 'suvi'
neenetsi tə’, ta’ 'suvi'
eenetsi tō 'suvi'
nganassaani təŋə 'suvi'
sölkupi taŋə 'suvi'
kamassi taŋa 'suvi'
matori taŋa 'suvi'
Uurali tüvi.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |