Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 4 artiklit
keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.
kostuma : kostuda : kostun mrd 'üles sulama, pehmenema; paistetama; kosuma'
● liivi kuostõ 'paraneda, kosuda'
soome kostua 'niiskuda; kasu saada'; kostea 'niiske, rõske'
Aunuse karjala kostuo 'niiskuda'
vepsa kostuda 'sulada'
On arvatud, et tuletis kostma tüvest.
räidima : räidida : räidin mrd 'keetmisel v küpsetamisel pooltooreks, vintskeks jääma; närtsima'
● vadja räütüüss 'närtsida, närbuda, tohletada'
soome räytyä 'üles sulada, pehmeks muutuda (või, rasva kohta); nõrkeda, kuhtuda, kurtuda, närbuda'; mrd 'kustuda'
isuri räütüä 'närtsida, tohletada; väsida'
Aunuse karjala räüdüö 'kustuda; hõõguda, hingitseda, vinduda; kuumeneda, põlema lahvatada; rahuneda, raugeda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.
suvi : suve : suve 'kevade ja sügise vaheline aastaaeg'
● liivi sõ’u(v) 'suvi'
vadja suvi 'suvi'
soome suvi 'suvi'; mrd 'sula(ilm); lõuna'
isuri suvi liitsõnas suviruis 'kevadel külvatav rukis'
Aunuse karjala suvi 'lõuna; suvi'
lüüdi suvi 'lõuna'
vepsa suv́i 'lõuna'
saami sakŋat 'sulada'
handi lŏŋ 'suvi'
mansi tuw 'suvi'
neenetsi tə’, ta’ 'suvi'
eenetsi tō 'suvi'
nganassaani təŋə 'suvi'
sölkupi taŋə 'suvi'
kamassi taŋa 'suvi'
matori taŋa 'suvi'
Uurali tüvi.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |