[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 8 artiklit

haige : haige : haiget 'mingit haigust põdev, mitteterve'
liivi āigõz sõnaühendis laps āigõz 'lapsevoodi, nurgavoodi'
soome haikea 'nukker, kurb; hale; morn, sünge'; mrd haika 'paha tuju, mure, kurb meel'
karjala haiku 'suits; ving'; rhvl haikie 'kurb'
? vepsa haikar 'ving, karm'
Lule saami suoikē 'tuuletõmme'
Läänemeresoome-saami tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

katk1 : katku : katku 'äge inimeste ja loomade epideemiline nakkushaigus (levinud eriti varasemail aegadel)'
lõunaeesti katsk
soome katku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
Aunuse karjala kačku, kuačku 'ving; lehk, hais; kõrbelõhn, kärsahais'
lüüdi koaťšku 'ving'
vepsa kačk 'ving; kõrbelõhn, kärsahais'
? ersa kačamo 'suits'
? mokša kačam 'suits'
? komi koče̮s väljendis koče̮s duk 'kõrbelõhn, kärsahais'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka katk2.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

puss2 : pussu : pussu kõnek 'soolegaasid, vaikne peer'
soome pussahtaa 'pahvatada, paiskuda; supsatada, vulksatada', mrd pussu 'suits, aur, soolegaas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

sudu : sudu : sudu 'udupiiskade, suitsu, heitgaaside jms mürgine segu'
1970. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud inglise sõna smog 'sudu' (smoke 'suits' + fog 'udu') eeskujul tüvede suits ja udu koondamisel.

suits : suitsu : suitsu 'põlemisel v kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu; sigaret, pabeross; majapidamine, talu, pere'
lõunaeesti tsuits
vadja suisu 'suits', suitsuttaa 'suitsutada'
soome suitsuke 'viiruk', suitsu van srmt 'suits'; mrd 'lehmi satikate eest kaitsev lõkkesuits'
karjala šuittša 'udu'
? saami mrd čokčet 'pritsuda, pursata'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

tomu : tomu : tomu 'paks suits, tolm, udu vms'
soome tomu 'tolm; põrm'
isuri tomu 'paks valge rehetolm'
Aunuse karjala tomu 'tolm; läppunud lõhn'
lüüdi tomu 'tolm'
vepsa tomu 'tolm'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

toss2 : tossu : tossu '(paks) suits v aur; hais, lehk'; kõnek 'hing, elu'
liivi tosā 'udupilv'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd tosa 'aur; läppunud õhk; lehk'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur