[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

mulk2 : mulgu : mulku 'läbiv auk, avaus; rõhtlattidega suletav avaus taras'
● liivi mulk 'läbikäiguava taras, värav'
soome mulkku 'värav'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla ka vadja mulkku 'peenis', soome mulkku 'peenis', isuri mulkku 'peenis', Aunuse karjala mulkku 'mehe v isaslooma suguelund, munand; kalamari, kala munasari', vepsa muu̯kūńe 'munandikott'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' ja võib-olla ka läti mrd mulka 'lattidega avaus taras; madalam koht aiast üle käimiseks'.

nõu : nõu : nõu 'juhatus, õpetus, soovitus; (lahendust pakkuv) teguviis; mõte, kavatsus; seisukoht, arvamus; tarkus, taip; anum'; van 'tööriist, vahend'
○ kirderanniku nou, neu
● liivi nõ’v 'juhatus, õpetus, soovitus'
vadja nõvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; tööriist, vahend'
soome neuvo 'juhatus, õpetus, soovitus; teguviis; mõte, kavatsus; tarkus; (mitm) tööriistad, vahendid'; van 'nõukogu'; mrd (mitm) mehe v isaslooma suguelundid'
isuri neuvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; kalapüünis'
Aunuse karjala ńevvo 'juhatus, õpetus, soovitus; abinõu; tööriist, vahend; suguelund'
lüüdi ńevvoda 'nõu anda, seletada'
vepsa ńevod (mitm) liitsõnas ḱengińevod 'jalanõud'; ńevoda 'nõu anda, seletada; õpetada, manitseda; jutustada'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'anum' on eesti keele eriareng, kujunenud tähendusest 'tööriist'.

pilu : pilu : pilu 'kitsas piklik väljalõige, ava v pragu'
● vadja pilu 'pragu; tikand'
isuri pilud (mitm) 'tikand'
vepsa pilu 'pragu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla soome pillu '(naise, emaslooma) suguelund' ja karjala pillu '(naise, emaslooma) suguelund', aga see on üsna ebatõenäoline. Vt ka pilak.

puts : putsi : putsi 'naise suguelund'
● Salatsi liivi puts 'naise suguelund'
vadja puttsi 'häbe'
On arvatud, et võib olla laenatud saksa või alamsaksa keelest, ← saksa Pfütze, mrd Pfutsche 'kaev; loik, lomp' või ← alamsaksa putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev', pute 'välimine suguorgan'.

tuss : tussi : tussi 'tagumik; naise suguelund'
● liivi tus '(juukse)tutt, tups'
soome tussu kõnek 'naise suguelund'; mrd 'karvatuust, -tups'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähenduses 'tagumik' võib vähemalt osaliselt olla rootsi laen, ← rootsi stuss 'tagumik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tosso 'neitsinahk'.

vitt : vitu : vittu 'naise suguelund'
← algskandinaavia
rootsi fitta 'naise suguelund'
vanaislandi fytta 'naise suguelund'
● liivi viţ 'naise suguelund'
vadja vittu 'naise suguelund'
soome vittu 'naise suguelund'
isuri vittu 'naise suguelund'
Aunuse karjala vittu 'naise suguelund'
lüüdi vitt(u) 'naise suguelund'
vepsa vitõińe 'naise suguelund'