[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

mark2 : margi : marki 'postikulude, riigilõivu vms tasumist tõendav pisitrükis; toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms; toote firma-, kaubanimetus vms'
saksa Marke 'postmark; (kauba)märk; sort; žetoon, talong'
Laenatud on ka tüve germaani või mõne muu germaani tütarkeele vaste, mark1, ja alamsaksa vaste, märk.

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
vene mast 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

mest : mesti : mesti 'kamp, salk, rühm, seltskond; liik, sort, laad'
vene vméste '(ühes)koos'

rodu : rodu : rodu 'isikute, elusolendite v asjade rida; midagi järjestikku toimuvat v sarja moodustavat; ajaliselt järjestatud suur hulk'
On oletatud, et tüvi on vanavene või vene laen, ← vanavene rodŭ 'päritolu; perekond; sugukond, hõim; rahvas; kodumaa; tõug; liik, laad, sort' või ← vene rod 'sugu, suguvõsa; sugukond; sugupõlv; liik, sort, laad, viis'. Selles on kaheldud tähenduserinevuse tõttu. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve rood2 reeglipäratu variant. See on kaheldav seetõttu, et rodu esineb kirjalikes allikates varem kui rood2.

selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.

sort : sordi : sorti 'headusjärk; aretuse tulemusena saadav tunnuste poolest sarnaste taimede kogum; liik, laad'
saksa Sorte 'sort; liik, laad'
Eesti keelest on laenatud vadja sortti 'sort, liik' ja isuri sortti 'sort, liik'.

sugu1 : soo : sugu 'sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus; ühistest esivanematest põlvnevad isikud; põlvkond; sort'
soetama, suge, sugu2
liivi sug 'sugulane; sugu, sugulus; liik'
vadja suku 'suguselts, sugulased, suguvõsa; sugupool, sugu; sugupõlv; tõug, liik'
soome suku 'sugu, suguselts'
isuri sugu 'sugu, sugulased; tõug'
Aunuse karjala sugu 'sugu, suguselts'
lüüdi sugu liitsõnas suguheimo 'sugulane'
vepsa sugu 'sugu, suguselts'
saami sohka 'sugu, suguselts'
Võib olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *su-H-, mille vaste on vanaindia sū́te (oleviku ains 3P) 'sünnitab, sigitab'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi suko, soko, sogo 'suguvõsa, perekond; sugu, liik, tõug'; änt suko 'mitte sugugi', läti mrd suga, pa sugai 'vähe, vähehaaval' ja võib-olla ka läti mrd suga 'sugu, perekond; liik, tõug; järeltulijad'. Vt ka misuke, sihuke, suisa.

tõug2 : tõu : tõugu 'mingi kodulooma isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ning kodustamise ja pidamise kestel kujunenud ühesugused pärilikud omadused; pärilike omaduste v etniliste tunnuste poolest kokku kuuluvad inimesed, sugu; liik, sort, laad'
kirderanniku toug
?balti
leedu daug 'palju'
läti daudz 'palju'
On ka arvatud, et sama tüvi mis tõug1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur