[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

iha : iha : iha 'kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund'
◊ ihkama
← algindoiraani *iša-
avesta aēš-, iša- 'otsima; tahtma; soovima; igatsema'
● vadja ihala 'ilus, kaunis'
soome ihana 'tore; veetlev'; van iha 'rõõmus, hea (meel)'
isuri ihhaala 'kaunis, ilus'
Aunuse karjala ihanu, ihavu 'hele; ilus'
ihkama on moodustatud sõnapaari viha ja vihkama analoogial; ihalema on moodustatud soome ihailla 'ihaleda, imetleda' eeskujul. Vt ka ihu ja öördama.

isu : isu : isu 'soov, tahtmine süüa; himu, soov, tahtmine, lust, huvi'
● vadja iso 'isu; himu, soov'
soome van isota 'näljas olla'
isuri iso 'isu; tahtmine, soov'
vepsa izo 'armas'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on vanaindia iccháti 'tahtma, soovima', kuid vastete puudumine kaugemates sugulaskeeltes seab selle kahtluse alla.

kahetsema : kahetseda : kahetsen 'millegi pärast tuska, rahulolematust tundma, midagi olematuks soovima; millestki kahju olema; kellelegi kaasa tundma' kahju

kosima : kosida : kosin 'abieluettepanekut tegema (ja naiseks võtma)'
← alggermaani *kwaðjōn-
vanaislandi kveðja 'tervitus; tervitama, kõnetama; ihkama, soovima'
● liivi kuožžõ 'kosida'
vadja kosia 'kosida'
soome kosia 'kosida'
isuri kossiia 'kosida'
Aunuse karjala kozita 'kosida'
lüüdi kožita 'kosida'
vepsa kozita 'kosida'

käskima : käskida : käsin 'korraldust andma, midagi tegema sundima'
● liivi käsk 'käsk'
vadja tšähsiä 'käskida; lubada'
soome käskeä 'käskida'
isuri käskiä 'käskida'
Aunuse karjala käskie 'käskida'
lüüdi käskedä 'käskida'
vepsa käskta 'käskida'
udmurdi kosi̮ni̮ 'käskima, nõudma'
komi ke̮sji̮ni̮ 'tahtma, soovima; lubama'
Läänemeresoome-permi tüvi. Liivi sõna võib olla laenatud eesti keelest.

laimama : laimata : laiman 'kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama'
● ? liivi la’mmõ 'sõimata'
Võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas laitma. Teisalt on arvatud, et võib olla laenatud, ← läti glaimi 'meelitus, lipitsus', glaimot 'meelitama, lipitsema' (sama tüvi on nt sõnades gliema 'lima', gliemis 'limune, mollusk') või ← balti tüvi, mille vaste on leedu laiminti 'õnnistama, õnne soovima' (sel juhul on toimunud samalaadne tähendusmuutus kui sõnas siunama). Eesti keelest on laenatud läti laimēt 'sõimama'.

lootma : loota : loodan 'midagi väga soovima; soovitu täideminekut uskuma'
● liivi lūotõ 'loota; usaldada'
soome luottaa 'usaldada, uskuda; loota'
isuri loottaa 'usaldada; uskuda'
karjala luottoa 'usaldada; uskuda; valitseda, määrata; edeneda, õnnestuda'
Tõenäoliselt tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami tüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtos 'lootus' (← lootus).

ootama : oodata : ootan 'kuskil viibima, arvestades kellegi saabumist v millegi toimumist; millelegi lootma, igatsema, soovima'
● liivi vȯ’dlõ 'oodata'
vadja oottaa 'oodata'
soome odottaa 'oodata'
isuri oodella 'oodata'
Aunuse karjala vuottua 'oodata'
vepsa vottatada 'oodata'
Pite saami ådsotet 'oodata'
ersa učoms 'ootama'
mokša učǝms 'ootama'
mari βuč́aš 'ootama'
? sölkupi āččǝ- 'valvama, jälgima'
On arvatud, et võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas oda. Tähendus on sel juhul muutunud: 'kaitsma, vahti pidama' > 'jälgima, valvama' > 'ootama'.

raatsima : raatsida : raatsin 'sisemiselt valmis olema midagi tegema v kuidagi toimima, täima'
← vanavene račiti 'tahtma, armastama, suutma'
vene mrd ráčit’ 'soovima, tahtma, innukalt püüdlema'
● vadja raattsia 'raatsida'
soome raatsia, raskia 'raatsida; tihata'
isuri raatsia 'raatsida'
Aunuse karjala rahita 'raatsida'
vepsa račťä 'raatsida'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Iisakus kõneldud vene murrakust on registreeritud bumeranglaen ratsebitsa 'raatsima' (← raatsib).

-soodu liitsõnades omasoodu 'sõltumatult v suunamatult', ühtesoodu 'kogu aeg, pidevalt, järjest, üha' soovima

soodus : soodsa : soodsat 'hästi sobiv, kasulik; meeldiv'
← soome suotuisa 'soodne; kasulik; hea'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud soovima tüvest.

soome 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
● liivi sūom 'soomlane'
vadja soomi 'soome keel'
soome Suomi 'Soome'
isuri soomi 'soome keel; soome'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← balti *šāma-, mis on algselt pärit balti tüvest *žemē- 'maa'. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted tütarkeeltes on nt ladina homo 'inimene' ja leedu van srmt žmuo 'inimene'. Varem on arvatud, et sama tüvi mis sõnades soo või soomus või soovima.

soosima : soosida : soosin 'toetama, poolehoidu tundma, poolt olema'
← soome suosia 'soosida, eelistada; edendada, toetada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka tuletis soosik, ← soome suosikki 'soosik, lemmik'. Soome keele eeskujul on moodustatud tuletis soosing, vrd soome suosio, suosinta 'soosing, poolehoid'. Soome allikas on tuletatud soovima tüvest. Laenatud on teinegi sama tüve tuletis, soostuma.

soostuma : soostuda : soostun 'nõustuma'
← soome suostua 'nõustuda; lubada; järele anda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud soovima tüvest. Laenatud on teinegi sama tüve tuletis, soosima.

sootu 'täiesti, hoopis' soovima

soovima : soovida : soovin 'tahtma'
◊ -soodu, sootu
? ← indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'ajama, liikuma panema; lubama (jumala kohta)'
● vadja soovia 'soovida, tahta; ennustada'
soome suoda 'lubada, lasta; pakkuda, anda; näha, soovida, tahta'
? lüüdi su sõnaühendis ei su 'ei saa'
komi śini̮ 'lubama; soovima'
Eesti ja vadja vastetes on liide -vi-. Sama indoeuroopa allikas võib olla laenatud sõnas sõudma. Vt ka soodus, soosima, soostuma.

suvatsema : suvatseda : suvatsen '(armuliselt) heaks arvama; lahkesti, armuliselt valmis olema, vaevuma, viitsima'
◊ suva
← soome suvaita 'sallida; kannatada; suvatseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurrete suatsema 'soovima, tahtma, himustama' ja suvama 'sallima, armastama' on ilmselt samuti soome keelest laenatud.

sõudma : sõuda : sõuan 'aeru(paari) tõmmetega paati vees liikuma panema'
○ kirderanniku soudama
? ← indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'liikuma panema; osaks saada laskma, andma (jumala kohta)'
vanakreeka eáō 'lubama; laskma'
● liivi sõudõ 'sõuda'
vadja sõutaa 'sõuda'
soome soutaa 'sõuda'
isuri soutaa 'sõuda'
Aunuse karjala soudua 'sõuda'
lüüdi soutta, souta 'sõuda'
vepsa souta 'sõuda'
saami suhkat 'sõuda'
mari mrd šuaš 'sõudma'
komi si̮nni̮ 'sõudma'
handi tĕwət- 'sõudma'
mansi tow- 'sõudma'
nganassaani tōpsa 'aer, mõla'
sölkupi tū- 'sõudma'
kamassi tu- 'sõudma'
Sama indoeuroopa tüvi võib olla laenatud sõnas soovima.