[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ablas : apla : ablast 'ahne sööma v jooma; himukas'
● soome mrd hapla 'kirglik soov; kiire, rutt'
Läänemeresoome tüvi.

argine : argise : argist 'igapäevane, tavaline, pidulikkuseta'
← alggermaani *arǥīn-, *arǥijōn-
vanaislandi ergi 'häbitus, sündsusetus; kirglik soov, iha'
islandi ergja 'pahameel; ahnus'
● vadja artši 'paastuväline toit; paastuväline aeg'
soome arki 'argipäev, tööpäev'
isuri argi 'argipäev; paastuväline toit'
Aunuse karjala argi 'paastuvahe, paastuväline aeg'
lüüdi aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
vepsa aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
Tähenduserinevuse tõttu on tüve germaani päritolu peetud ka küsitavaks. Siiski on lähedase tähendusega islandi arg 'töö ja vaev' ja arga 'pingutades töötama'. Vt ka äri.

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
◊ halisema
← alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi a’lttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

himu : himu : himu 'kange tahtmine, kirglik soov, tung'
● liivi imū 'himu, iha; kalduvus; isu'
vadja imo 'himu, soov, tahtmine; isu'
soome himo 'himu, kirg; iha; kiim'; himoita 'himustada'
isuri himo 'himu, soov'
Aunuse karjala himo 'himu, soov'; himoilla 'himustada, ihaldada, soovida'
lüüdi himo 'himu, soov'; himoittada 'himustada, ihaldada, soovida'
vepsa himo 'himu, soov'; himoita 'soovida'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

hõllandus : hõllanduse : hõllandust 'igatsus'
Tuletis lõunaeestilisest murdetüvest hõla 'soov, iha'. On arvatud, et see on tüve hale2 variant.

iga2 : ea : iga 'eluaeg, vanus'
◊ igatsema, igav, igerik, iial, ikka
● liivi igā 'iga', igāb 'igav'
vadja itšä 'iga, vanus', itšävä 'igav; nukker, kurb'
soome ikä 'iga, vanus', ikävä 'igav; nukker, kurb'
isuri igä 'iga, vanus', ikkäävä 'igav, kurb; iha, soov, igatsus'
Aunuse karjala igäü 'igav; nukker, kurb'
lüüdi igä 'iga, vanus', igäu 'igav; kurb; kurbus, lein'
vepsa igä 'iga, vanus'
saami jahki 'aasta'
ersa ije 'aasta'
mari ij 'aasta'
ungari év 'aasta'
Soome-ugri tüvi. igav on läänemeresoome tuletis omadussõnaliitega -v. iial on vana alalütleva vorm, mille tüves ei ole veel toimunud muutust i > e ja i on reeglipäratult pikenenud. ikka on sisseütleva vorm, mille tähendus on muutunud.

iha : iha : iha 'kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund'
◊ ihkama
← algindoiraani *iša-
avesta aēš-, iša- 'otsima; tahtma; soovima; igatsema'
● vadja ihala 'ilus, kaunis'
soome ihana 'tore; veetlev'; van iha 'rõõmus, hea (meel)'
isuri ihhaala 'kaunis, ilus'
Aunuse karjala ihanu, ihavu 'hele; ilus'
ihkama on moodustatud sõnapaari viha ja vihkama analoogial; ihalema on moodustatud soome ihailla 'ihaleda, imetleda' eeskujul. Vt ka ihu ja öördama.

ilu : ilu : ilu 'kaunidus, veetlevus'
● ? liivi ilā 'iseloom; olemus, loomus'
vadja ilo 'rõõm; lõbu; pidu; kõlav, rõõmus'
soome ilo 'rõõm; lõbu; lõbustused'; van kirjak 'kaunis'
isuri ilo 'rõõm; lõbu'
vepsa ilo 'rõõm; naer'
? Pite saami âllo 'soov; kalduvus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka ill.

isu : isu : isu 'soov, tahtmine süüa; himu, soov, tahtmine, lust, huvi'
● vadja iso 'isu; himu, soov'
soome van isota 'näljas olla'
isuri iso 'isu; tahtmine, soov'
vepsa izo 'armas'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on vanaindia iccháti 'tahtma, soovima', kuid vastete puudumine kaugemates sugulaskeeltes seab selle kahtluse alla.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
◊ kihu2, kihutama
● vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

meel : meele : meelt 'teatud liiki aistingute vastuvõtu ja eristamise võime; tunne, tuju, soov; mõte, arvamus; mälu'; kõnek 'mõistus, aru'
● liivi mēļ 'meel, mõistus; mõte, arvamus'
vadja meeli 'meel, hing; tahtmine; mõistus; mälu; meelsus, mõttelaad; arvamus'
soome mieli 'meel; tuju; mõte; tähelepanu; suhtumine; soov'
isuri meeli 'meel; mõistus; mälu'
Aunuse karjala mieli 'mõistus; loomus; mõte; tuju; mälu'
lüüdi mieľ 'meel, mõistus'
vepsa meľ 'mõistus; meeleolu, tuju'
saami miella 'meel; soov, tahtmine'
ersa meľ 'meel'
mokša mäľ 'meel'
udmurdi mi̮l liitsõnas mi̮lki̮d 'meeleolu, tuju; tahe, soov, usinus'
komi mi̮v liitsõnas mi̮vki̮d 'mõistus; taip, arusaamine; mõistlikkus, arukus'
Läänemeresoome-permi tüvi.

palve : palve : palvet 'kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse; sõnaliselt v mõttes mingi soovi v tänutundega jumala v jumaluse poole pöördumine' paluma

suva : suva : suva 'heaksarvamine, äranägemine, tahtmine, soov' suvatsema

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.

ula 'vabalt, omapead'
◊ ulakas
● vadja ulanõ 'sõnakuulmatu'
On arvatud, et sõna on vene laen, ← vene vólja 'tahe, soov; võimus; voli', kuid häälikuliselt on see kaheldav.

uskuma : uskuda : usun 'kellegi v millegi olemasolu ja mõjujõudu kindlaks v võimalikuks pidama, ilma et seda tõestatud oleks'
◊ usaldama, ustav
● liivi uskõ 'uskuda'
vadja uskoa 'uskuda; usaldada'
soome uskoa 'uskuda; usaldada'
isuri uskoa 'anda, usaldada; uskuda'
Aunuse karjala uskuo 'uskuda'
lüüdi uskoda 'uskuda'
vepsa uskta 'uskuda'
saami oskut 'uskuda'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *wunskā 'soov', mille vaste on nt saksa Wunsch 'soov'. ustav on vana kesksõna vorm.