[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
● liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
◊ kuredik
● soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

nuut2 : nuudi : nuuti 'soon, õnar'
○ noot-
← saksa Nut, Nute 'soon, uure, õnar'

närv : närvi : närvi 'pindmisi närvilõpmeid v meeleelundeid kesknärvisüsteemiga ühendav perifeersesse närvisüsteemi kuuluv närvikiudude paeljas kogum'; piltl 'püsi, kannatlikkus, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal jms'
← saksa Nerv 'närv; (mitm) närvikava, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes levinud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina nervus 'soon, lihas, närv; (pilli) keel, vibunöör; loomanahk; rihm, ahelad'.

oja : oja : oja 'kitsas jõeke; nire'
● liivi vȯjā 'veega täidetud nõgu, tiik'
vadja õja 'oja; lohk, nõgu'
soome oja 'kraav; oja'
isuri oja 'oja'
Aunuse karjala oja 'oja; kraav; renn, soon'
lüüdi oja 'oja, nire, kraav; (adra) ais'
vepsa oja 'oja, nire'
koltasaami vuäjj 'oja, nire'
On arvatud, et võib olla tuletis vanast tüvest, mis on ka sõnas voog. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud liivi ojā 'tiik, oja'.

pügal : pügala : pügalat 'hrl ristipidi asetsev sisselõige, täke, sälk, kriips pikergusel asjal; kraad (temperatuuri mõõtmiseks)'; kõnek 'punkt, paragrahv'
◊ pugal
● vadja pütšälä '(vanust näitav) sarvepügal (lehmal)'
soome pykälä 'pügal, sälk, täke; hammas, sakk; paragrahv'
isuri pükkäälä 'sälk; termomeetri pügal'
karjala pükälä 'sälk, täke, soon'
lüüdi pügäläińe 'pügal, sälk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pugala (lehmanimi) (← pugal 'kirju lehm').

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

rihv2 : rihva : rihva 'renjas soon, vaoke, õnar'
○ rihu, rehv, rihm
← saksa Riefe 'rihv, väike renn, õnar, soon'

rihvel : rihvli : rihvlit 'väike korrapärast mustrit moodustav terav vagu, soon mingil pinnal'
← saksa Riffel 'rihveldus; raats, lina(sugemis)hari'
Ka samatüveline tegusõna rihveldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa riffeln 'lina sugema; rihveldama'.

sonn : sonni : sonni 'vesine ala, nt üleujutatav heinamaa, järve-, jõesopp, pehme merekallas; loik'
On arvatud, et võib olla tüve soon reeglipäratu variant. Vt ka sannikas.

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
? ← indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
● liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te’ 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.

sõõn : sõõna : sõõna mrd '(mustuse) triip, viir; pilveriba'
On arvatud, et tüve vasted on liivi sȭinastõ, sȭņastõ 'hallitada' ja soome mrd sientyä 'tuhmuda, mustaks jääda (riie kehval pesemisel)', sienteä 'määrdunud, tuhmunud, kollaseks tõmbunud (riie, ihu)', sel juhul võiks olla tüve seen variant. On ka oletatud, et tüve soon variant, kuid eesti keeles on häälikumuutus oo > õõ ebatavaline.

süü : süü : süüd '(puu, sarve) toim, tekstuur; süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v kuritegelikus teos; põhjustav asjaolu, tegur'
● liivi sīr, sǖr 'puu aastaring; liha soon; lõnga keere', sī, sǖ 'süü, eksimus'
vadja süü 'süü, viga, eksimus; põhjus'
soome syy 'kiud; põhjus; viga'
isuri süü 'põhjus; viga'
Aunuse karjala süü 'puu aastaring'
vepsa süu 'puusüü; põhjus; viga'
mari šij 'puu aastaring; puu, liha kiud'
udmurdi si 'puu aastaring'
komi si 'lina või kanepi kiud; juus, karv'
neenetsi ťí 'puu aastaring'
eenetsi ťī 'puusüü'
nganassaani ťī 'puusüü'
sölkupi tǖ liitsõnas pōt-tǖ 'puusüü'
Uurali tüvi. Tähendus 'põhjus, viga' on arenenud konkreetsest, puusüü tähendusest.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
◊ urgitsema
● liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.

valts2 : valtsi : valtsi 'plekiservade liitekoht; õnar, soon'
← saksa Falz 'valts'

võru : võru : võru 'rõngas või vits millegi ümber; kaarjas joon või moodustis'
○ lõunaeesti vahr, kirderanniku varo
● vadja varo 'võru, rõngas; puunõu vits'
soome varho 'uure, soon; vagu, rattajälg'
On arvatud, et tüve varb variant. Vt ka võra ja võre.

õnar : õnara : õnarat 'lohk, süvend; soon, sisselõige, uure'
○ kirderanniku onar
● soome mrd onale 'pihipuu paadilaudade kokkusurumiseks'
Aunuse karjala onal 'teatud kalavõrk; nooda lõpuosa'
Läänemeresoome tüvi.