[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karp1 : karba : karpa 'korp, kare koorik (puul, inimese nahal)'; mrd 'sügelised'
? ← alggermaani *skarpa-z
vanaislandi skarpr 'kokku kuivanud, kuiv, kõva; kõhn, lahja; viljatu; äge, tugev, vägivaldne'
rootsi skarp 'terav'; mrd 'kuiv, kõva'
saksa scharf 'terav'
● liivi kārpa 'soolatüügas'
soome mrd karppa 'jäätunud lumekoorik, kõva külmunud maapind; soolakiht liha pinnal; tahm, nõgi'; karppi, karppu 'puukoor; kidura kasvuga puu; õhuke, õrrel kuivatatud auguga leib; soolakiht liha pinnal; nõgi'
Liivi vastet on peetud ka hilisemaks laenuks läti keelest.

soola- liitsõnas soolatüügas 'viiruslik põletiku tunnusteta sõlmeke naha pinnal'
Rahvaetümoloogiline moonutis vanast läänemeresoome-volga või uurali tüvest, mille vasted on liivi sõ'ggõl 'soolatüügas', vadja süglä 'käsn, soolatüügas; konnasilm, rakk, vill', soome syylä 'käsn, soolatüügas; näsakasvaja', isuri süglä 'käsn, soolatüügas; torikuline', karjala süplä 'käsn, soolatüügas, pahk, punn', vepsa sübľ 'väike vistrik v vinn', saami čivhli 'vistrik, vinn', ersa śiľge 'vistrik; soolatüügas', mokša ćiľgä 'vistrik; soolatüügas', mari šə̑γə̑ľe 'käsn, soolatüügas; vistrik' ja võib-olla ka ungari mrd süly 'skorbuut; vohand, soolatüügas; paise', sölkupi šī̮la, sēla 'käsn, soolatüügas'.