[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
? ← alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
● liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

riim-1 liitsõnas riimsool 'kerge, esialgne sool, eel-, verisool'
○ kriim-, riiv-
← rootsi rim 'härmatis'; mrd 'õhuke soolakiht liha pinnal', rimsalta 'riimsoola panema, eelsoolama'

sool1 : soola : soola 'vees hästi lahustuv kibeka maitsega kristalne aine, mida kasutatakse maitseainena ja konserveerimisvahendina, naatriumkloriid'
← indoeuroopa *sal-
ladina sal 'sool'
vene sol’ 'sool'
● liivi sūol 'sool'
vadja soola 'sool'
soome suola 'sool'
isuri soola 'sool'
Aunuse karjala suolu 'sool'
lüüdi suol 'sool'
vepsa sol 'sool'
Täpset laenuallikat ei ole teada. Rööpselt on laenatud kaugemate sugulaskeelte sõnad: ersa sal 'sool', mokša sal 'sool', udmurdi si̮lal 'sool', komi sol 'sool'. Võib olla rändsõna.

sool2 : soole : soolt 'maolukutist algav ja pärakuga lõppev torujas seedekulgla osa'
? ← indoeuroopa *ḱolo-
vanakreeka kólon 'jämesoole osa'
● liivi sūol 'sool'
vadja sooli 'sool'
soome suoli 'sool'
isuri sooli 'sool'
Aunuse karjala šuolet (mitm) 'sooled'
lüüdi šuoľi 'sool'
vepsa soľ 'sool'
saami čoalli 'sool'
ersa śulo 'sool'
mokša śula 'sool'
mari šolo 'sool'
udmurdi śul 'sool'
komi śul 'sool'
handi sol 'sool'

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
? ← indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
● liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te’ 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.