[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

lämb : lämmu : lämbu 'hingamist takistav, rõhuvana tunduv soojus'
◊ lämmastik, lämmi
● liivi lem 'soe'
vadja lämmii 'soe, kuum'
soome lämmin 'soe; lämbe'
isuri lämmää 'soojus; soe'
Aunuse karjala ľämmü 'soojus; soe'
lüüdi lämm 'soe'
vepsa ľäḿ 'soe; soojus'
ersa ľembe 'soe; soojus'
mokša ľämbä 'soe; soojus'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Kirjakeelseteski tekstides kasutatud murdesõna lämmi on nõrgaastmeline tuletis, vrd nt vadja ja soome vasteid.

lämmi : lämmi : lämmit mrd 'soe; soojus' lämb

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
? ← algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
● vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.