[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eha : eha : eha 'õhtutaeva puna'
● soome ehtä 'õhtune koosviibimine, öised istjatsed; õhtu'
Aunuse karjala ehtü 'õhtu'
lüüdi eht 'õhtu'
vepsa eht 'õhtu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas õhtu. Võib olla kujunenud tüve nõrga astme vormidest, < *ehδä-. Teise seisukoha järgi võivad tüve vasted olla hoopis ersa ežems 'soojenema', ežďems 'soojendama', mokša ežǝms 'soojendama; soojenema, kuumenema', ežďǝms 'kuumutama, soojendama'.

hauduma : haududa : haun 'mune soojendama selleks, et loode areneks; soojuse ja niiskusega mõjutama'
← balti
läti sautēt 'aurutama, kuumutama'
● liivi oudõ 'haududa'
vadja autoa 'hautada; määndada; kõrvetada; haududa; pehkida'
soome hautoa 'haududa; niisutada; leotada; pead murda'
isuri hautoa 'haududa; määndada; hautada'
Aunuse karjala hauduo 'hautada; soojeneda; leili võtta'
lüüdi haududa 'haududa; soojendada'
vepsa haududa 'haududa; määndada; hautada'
On ka oletatud, et tuletis tüvest haud, sest toitu hautati varem maasse kaevatud aukudes. Eesti keelest on laenatud eestirootsi audot 'hautama'.

paaduma : paaduda : paadun 'kõvaks muutuma, paakuma; hingelt tuimaks, kalgiks, ükskõikseks muutuma, millestki (hrl halvast, pahelisest) visalt kinnipidavaks muutuma'
◊ paatuma
? ← alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● vadja paattussa 'hüübida (vere kohta)'
soome paatua 'paaduda, kalgistuda'
Aunuse karjala puaduo 'kõrbema minna, põhja kõrbeda'
lüüdi puaduda 'põhja kõrbeda'
vepsa pattuda 'paisuda, punduda'
Sõna on tuntud murretes, kirjakeeles kasutusele võetud keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paistma, peitma. Vt ka pahtuma.

paistma : paista : paistan 'valgust ja/või soojust kiirgama; soojuskiirguses soojendama; näha olema; näima, tunduma'; mrd 'küpsetama'
? ← alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● liivi paistõ 'paista, särada'
vadja paissaa 'paista, näha olla; särada; küpsetada'
soome paistaa 'paista, särada; küpsetada'
isuri paistaa 'paista, särada; küpsetada'
Aunuse karjala pastua 'küpsetada; kõrvetada, lõõsata'
lüüdi paštada 'küpsetada; paista, särada'
vepsa paštta 'küpsetada; paista, särada'
Arvatakse, et germaani liide on asendatud oma liitega -ista-. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paaduma, peitma. Vt ka paisuma.

peesitama : peesitada : peesitan '(mõnuledes) soojendama, sooja käes pikutama; sooj(em)aks tegema, soojendama'
← alggermaani *bēja-
● liivi peizõ 'soojeneda', peistõ 'soojendada', peislõ 'ennast soojendada'
Sama tüvi on võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma, peitma.

peitma : peita : peidan 'salajasse kohta varjule panema v minema; katteks olema, katma'
? ← alggermaani *bēja-, *bāja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● vadja peittää 'peita'
soome peittää 'peita, varjata, katta'
isuri peittää 'peita, varjata, katta'
Aunuse karjala peittiä 'peita, varjata'
lüüdi peiťťädä 'peita, varjata, matta'
vepsa pii̯tta 'peita, varjata'
Laentüvele on tõenäoliselt lisatud tuletusliide. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas peesitama ja võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma.

päev : päeva : päeva 'päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik; ajavahemik keskööst keskööni; päike'
○ lõunaeesti päiv, kirderanniku päiv
◊ päike
● liivi pǟva 'päev; päike'
vadja päivä 'päev; päike'
soome päivä 'päev; päike'
isuri päivä 'päev; päike'
Aunuse karjala päivü 'päev; päike'
lüüdi päiv 'päev; päike'
vepsa päiv, pei 'päev; päike'
saami beaivi 'päev; päike'
? komi bi 'tuli'
? handi päj 'äike, torm'
nganassaani χejbi̮ 'kuumus, palavus'
sölkupi pǖ 'soe', pȫt- 'soojendama'
Uurali tüvi. Komi ja handi vasted on tähenduse tõttu ebakindlad. Tuletises päike(ne) on *ü ees v kadunud (< *päivükkainen).