[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juga1 : joa : juga 'järsk vee langus jõesängi astangult; vedeliku, gaasi, vms suhteliselt väikese läbimõõduga voolus'
● soome juka van 'juga'; mrd 'kiiluvesi; oja'
karjala juka 'hauakoht jões'
handi jĭχĭ 'oja, väike jõgi'
mansi jā 'jõgi'
neenetsi jaχa 'jõgi'
eenetsi ďoha 'jõgi'
? sölkupi ćak͔ә 'soo; soolaugas; auk maas'
kamassi ťaγa 'jõgi, oja'
matori čaga 'jõgi'
Uurali tüvi. Vt ka jõgi.

järv : järve : järve 'suurem veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega'
? ← balti i̯aur-
leedu jaura 'soo'
● liivi jōra 'järv'
vadja jarvi 'järv'
soome järvi 'järv'
isuri järvi 'järv'
Aunuse karjala järvi 'järv'
lüüdi ďäŕv 'järv'
vepsa järv 'järv'
saami jávri 'järv'
ersa eŕke 'järv'
mokša äŕχkä 'järv'
mari jer 'järv'; mrd 'jõgi'
Volga keelte vasted võivad olla rööplaenud.

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

kõnd2 : kõnnu : kõndu 'väheviljakas, hrl kasutamata v asustamata maa-ala'
○ lõunaeesti kond
● soome kontu 'kodu, kodupaik'; mrd 'loomatoit (hein); turvas; soo'
Aunuse karjala kondu 'maa, maaomand; talu'
lüüdi kond, kondu 'kodupaik, kodutalu'
vepsa -kondus (esineb kohanimedes)
Läänemeresoome tüvi.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
● liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

lõtv : lõdva : lõtva 'kehalisest pingest vaba, jõuetu, lodev; lotendama kippuv; nõrgalt ühendatud'
● soome mrd letveikkö 'soo', letvakka 'lõtv, loid, lodev', lelvä 'pehme (maa); soo'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka lodev.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
← alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
← alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
● liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

nurm : nurme : nurme 'põld, kus külvikorra järgi kasvatatakse mingit vilja v kultuurheina; aas, (kuiv) rohumaa'
● liivi nurm 'põld'
vadja nurmi 'põllumaa, põld'
soome nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa'
isuri nurmi 'muru'
Aunuse karjala nurmi 'muru, muruplats; aas, rohumaa; põllupeenar künnimaade vahel'
lüüdi nuŕm 'niit, heinamaa, aas'
vepsa noŕm 'rohumaa, lagendik'
koltasaami njormm 'luht, luhaheinamaa'
handi ńurəm 'vähese metsaga soo'
mansi ńūrəm 'niit'
Soome-ugri tüvi.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

rääts3 : räätsa : räätsa 'jalats pehmel pinnasel liikumise hõlbustamiseks, soo- v lumeraja' rääts2

salu : salu : salu '(lehtpuurohke) metsatukk avamaastikus'
← balti
leedu sala 'saar'
läti sala 'saar; soos olev kõrgendik, mägi, kühm'
● soome salo 'kõnnumaa; metsaala; põlismets; suur metsane saar'
Aunuse karjala salo 'tihe mets, padrik'
lüüdi salo 'põlismets'
saami suolu 'saar; soo-, metsasaar'
Vt ka salk1.

soider : soidra : soidrat mrd 'kinnikülmumata koht merejääs'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome sohjo 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp', isuri sohma 'lörts, lobjakas; jääsodi, jääsupp'. Teisalt on oletatud, et sõnas võib olla sama tüvi mis soo.

somp1 : sombu : sompu '(paks) udu, hämu, udusus, pilvisus, hämune-olek'; mrd 'muda, sopp'
◊ sompama
● ? vadja sommõlõkas, sommõlikas, sommalikko 'sogane'
? soome van srmt sommela 'sogane, hägune, segane, määrdunud'
? isuri sommalikas, sommela 'sogane, hägune (vesi)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sumpama. Eesti keelest on laenatud läti mrd zampis 'somp, soo'.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
◊ soovik
● liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi tō 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari tó 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi tō, tū 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

soome 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
● liivi sūom 'soomlane'
vadja soomi 'soome keel'
soome Suomi 'Soome'
isuri soomi 'soome keel; soome'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← balti *šāma-, mis on algselt pärit balti tüvest *žemē- 'maa'. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted tütarkeeltes on nt ladina homo 'inimene' ja leedu van srmt žmuo 'inimene'. Varem on arvatud, et sama tüvi mis sõnades soo või soomus või soovima.

soot : soodi : sooti 'jõesängist eraldunud looge, milles on hrl järv või soo, vanajõgi'
On peetud tuletiseks soo tüvest.

soovik : sooviku : soovikut 'liigniiske maa, mis ei sobi karjatamiseks ega niitmiseks' soo

sugu1 : soo : sugu 'sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus; ühistest esivanematest põlvnevad isikud; põlvkond; sort'
◊ soetama, suge, sugu2
● liivi su’g 'sugulane; sugu, sugulus; liik'
vadja suku 'suguselts, sugulased, suguvõsa; sugupool, sugu; sugupõlv; tõug, liik'
soome suku 'sugu, suguselts'
isuri sugu 'sugu, sugulased; tõug'
Aunuse karjala sugu 'sugu, suguselts'
lüüdi sugu liitsõnas suguheimo 'sugulane'
vepsa sugu 'sugu, suguselts'
saami sohka 'sugu, suguselts'
Võib olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *su-H-, mille vaste on vanaindia sū́te (oleviku ains 3P) 'sünnitab, sigitab'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi suko, soko, sogo 'suguvõsa, perekond; sugu, liik, tõug'; änt suko 'mitte sugugi', läti mrd suga, pa sugai 'vähe, vähehaaval' ja võib-olla ka läti mrd suga 'sugu, perekond; liik, tõug; järeltulijad'. Vt ka misuke, sihuke, suisa.