[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

põlgama : põlata : põlgan 'üleolevalt ja halvustavalt suhtuma, kedagi alaväärseks pidama v mitte sallima; midagi vastumeelseks pidama ja seda vältida püüdma v sellest ära ütlema'
○ kirderanniku polgama
● liivi pȯlgõ 'laimata; noomida; põlata'
vadja põlgõttaa '(hobustega) pahmata, pahmast tallata (rehepeksmisel)'
soome polkea 'tallata, sõtkuda, trampida'
isuri polkia 'tallata, sõtkuda'
Aunuse karjala polgie 'astuda; tallata, sõtkuda; kiusata, solvata'
lüüdi polgeda 'tallata, sõtkuda, trampida'
vepsa puu̯kta 'peale astuda'
Läänemeresoome tüvi.

solvama : solvata : solvan 'ülekohtu-, alandustunnet tekitama või tekitada püüdma, haavama'
← soome solvata 'solvata; haavata; laimata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

torkama : torgata : torkan 'teravaotsalise esemega pistma, millegi sellise vastu puutuma v sellesse kinnitama; (teravaotsalise eseme kohta:) millessegi sisse surudes, pistes puutuma; teravat aistingut v tunnet tekitama; järsu liigutusega midagi kuhugi panema, pistma; midagi teravalt v järsult ütlema'
? ← vene mrd tórkat’ 'tõukama; raputama; tirima, tõmbama, sikutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja torkata 'torgata (teravaotsalise esemega); salvata, solvata', soome mrd torkata 'pista, torgata, panna', Aunuse karjala torkkoa 'raskelt liikuda' ja vepsa torkutada 'näkata, tirida (kala õnge)' ning mida vene tüvi võib olla mõjutanud. Lähedane tüvi on nt sõnades sorkima ja surkima. Pigem on teiste läänemeresoome keelte sõnad rööplaenud vene keelest. Vt ka turgatama.