[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

solge2 : solkme : solget 'selgroogsete soolenugiline (Ascaris lumbricoides)' solk

solgerdama : solgerdada : solgerdan 'solistama, pladistama, solberdama' solk

solgutama : solgutada : solgutan 'rippuda lastes hrl vees edasi-tagasi liigutama, nõnda pesema; loksutama' solk

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
lõunaeesti tsolk
solge2,solgerdama,solgutama
liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

solksama : solksata : solksan 'sortsu jagu, sortsti valama'
lõunaeesti tsolksma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kolksuma, volksama, sulksuma, solk, solisema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur