[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kulisema : kuliseda : kulisen 'vaikse kumeda vulinaga voolama'
● soome mrd kulista 'soriseda, loriseda, soliseda'
karjala kulissa 'kõliseda; koriseda; krigiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, kolama, kõlisema, mulisema, sulisema, vulisema, kurisema. Vt ka kuljus.

lahisema : lahiseda : lahisen 'hoogsalt voolama v põlema'
● soome lahista 'vuliseda, soliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, nahisema, pahisema, sahisema, ladisema.

porisema : poriseda : porisen 'rahulolematult, pahuralt lausuma, torisema; põrisema'
◊ porr,porrama,põrama,põruma
● liivi borātõ 'müristada', bõrīksõ 'pomiseda, mõmiseda'
vadja borisa 'poriseda, toriseda', börätä 'möirata; ammuda', bõrisa 'piriseda, sumiseda; põriseda'
soome porista 'podiseda; soliseda; pomiseda'
karjala porissa 'soliseda; lobiseda'
lüüdi poro- liitsõnas porokel 'aisakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, pirisema, purisema, norisema, pobisema, pomisema, posima, põrkama, võrama. Vt ka pori, põrk, põrpima.

pulbitsema : pulbitseda : pulbitsen 'mullitades keema v üles purskuma; kobrutama, vahutama'
● vadja buľbuttaa 'vulksuda, mulksuda, sulpsuda'
soome pulputa 'mullitada; pulbitseda; soliseda'
Aunuse karjala buľbettua 'mulksuda, muliseda'
vepsa buľbotada 'vuliseda, soliseda; mullitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pula ja/või pull2.

solisema : soliseda : solisen 'heli tekitades voolama, liikuma'
○ lõunaeesti tsolisema
● liivi tšolīņţõ 'suliseda, pladiseda; vestelda, lobiseda', šolā 'hääl, heli, müra'
vadja šolata, šolisa 'soliseda, vuliseda'
soome solista 'soliseda'
isuri šolissa, ťš́olissa 'soliseda'
Aunuse karjala šolišta 'vuliseda, soliseda; loksuda'
lüüdi šolišta 'soliseda'
vepsa šole͔ita 'soliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, silisema, kolama, sorama, solksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷa 'solistama, pladistama, voogama' ja läti mrd čollāties 'solistama, pladistama'.

surisema : suriseda : surisen 'monotoonset kõlatut pidevat vibreerivat heli kuuldavale laskma; vibreerides voolama'
● liivi tšurīņţõ 'urineerida, soristada', tšu’rrõ 'urineerida'
vadja šurisa 'soliseda, vuliseda, lirtsuda'
soome surista 'sumiseda, suriseda, põriseda'
Aunuse karjala šurišta 'tuhmilt kumiseda, suriseda'
lüüdi ťš́uri̮šta 'niriseda, suliseda, soriseda'
vepsa šure͔ita 'niriseda, suliseda, soriseda; heliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sirisema, sorama, kurisema, lurisema, nurama, purisema, vurama, sulisema, sumama.

torisema : toriseda : torisen 'rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema; ühtlaselt, madalahäälselt põrisema'
◊ tõrisema
● vadja toriss 'toriseda; (lärmakalt) lobiseda, lärmitseda'
soome mrd torista 'koriseda, nohiseda; soliseda'
karjala torissa 'iriseda, toriseda, nuriseda'
vepsa tore͔ita 'krigiseda, kriuksuda; koliseda; täristada, taguda (nt rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, korisema, lora, norisema, porisema, sorama, torts. Tüvi on osaliselt segunenud vanema, uurali tüvega, mis on sõnas tore.

törisema : töriseda : törisen 'tugevat madalat põrisevat heli kuuldavale laskma; torisema, porisema'
● vadja törisä 'lobiseda, vadrata'
soome töristä 'tugevat madalat põrisevat heli kuuldavale lasta; lobiseda, vadrata'
isuri törissä 'lobiseda, vadrata'
Aunuse karjala töriž- 'soriseda, soliseda; toriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades torisema, jörisema, lörisema, mörisema, törts.