[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
kabris
alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
liivi kabbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kapetas : kapeta : kapetat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega' kapukas

kapukas : kapuka : kapukat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega'; mrd 'karvased jalad (hobusel, kanal)'
kapak, kapatsi, kaps, kapus, kaput
kapetas
vene kopýto 'kabi; sõrg'
On oletatud, et vene kopýto on varem tähendanud ka 'sukk' (vrd vanavene kopytĭce '(pool)sukk'), kuigi seda tähendust tänapäeva keelest ei ole registreeritud. Eesti keelest on laenatud soome mrd kapukka, kapukas 'lühike sukk' ja võib-olla ka vadja kaputta 'sokk; sukk', kaputti 'suss; kapukas'.

pukk : puki : pukki 'jäär; sokk, sikk; alus; iste'
alamsaksa buck, bock 'sokk, jäär'

sikk : siku : sikku 'sokk, kitsede isasloom; saleda keha ja pikkade jäigalt kaardus tundlatega mardikas'
alamsaksa sicke, tzicke 'kits'

sokk1 : soki : sokki 'labajalga ja pahkluud kattev kuni põlveni ulatuv silmkoeline riietusese'
saksa Socke 'sokk'
Tüve skandinaavia vaste on laenatud sõnas sukk.

sokk2 : soku : sokku 'mitme sõralise isasloom'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, looma häälitsuse järgi. Vt ka sokutama.

sokutama : sokutada : sokutan 'kõverteid pidi, märkamatult ja salamahti tegutsema'; mrd 'sekeldama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sokk2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såkkot 'midagi vastu tahtmist või keelitades peale suruma'.

sukk : suka : sukka 'jalga kattev, hrl selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese'
algskandinaavia
vanarootsi sokker, sukker 'lühike sukk'
rootsi socka, mrd sucka 'sukk; sokk; sukalaba'
liivi sukā 'sukk'
vadja sukka 'sukk'
soome sukka 'sukk'
isuri sukka 'sukk'
Aunuse karjala sukku 'sukk'
lüüdi sukk(e͔) 'sukk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina soccus 'madal jalats, sandaal', vanakreeka synchís, sykchás, sýkchos 'teatav jalanõu'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sokk.

võhu- liitsõnas võhumõõk 'niisketel aladel kasvav mõõkjate lehtedega rohttaim (Iris)'
kirderanniku vohu-
balti
leedu ožys 'sikk, sokk'
läti āzis 'sikk, sokk'
preisi wosux 'sikk, sokk'
vadja voho 'kits'
soome vuohi 'kits'; van srmt vuohenmiekka 'võhumõõk'
isuri voohi '(ema)kits'
Eesti keeles ei ole tüvi iseseisva sõnana säilinud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur