[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koole : koolme : koolet 'madalaveeline läbitav koht jões'
● liivi kūoļma 'soine nõgu'
udmurdi kolan 'koole'
komi kevni̮, mrd kelni̮ 'sumama, sumpama'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka koold.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

padrik : padriku : padrikut 'tihe (risune ja niiskevõitu) võsa(mets)'
● ? soome mrd patero 'väike nõgu, umbjärv', paterikko 'koht, kus on selliseid nõgusid'
? karjala pateroine 'väike järv', patura 'madal süvend, auk'
On arvatud, et esialgne tähendus on võinud olla 'katlakujuline madalam koht, kus kasvab võsa, eeskätt pajuvõsa', sel juhul võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas padu1. Eesti keelest on laenatud eestirootsi patrik 'võsamets, soomaa'; padrik 'tihe soine noor mets' ja baltisaksa Paddrik 'võsa(stik), tihnik'.