[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kohr : kohru : kohru 'üleskerkinud alt õõnes moodustis'
◊ kore, kores
● liivi koŗŗi 'soine; kohev, pehme'
soome van korho 'kohevaks tehtud kuiv hein'
Aunuse karjala korhota 'kerkida, tõusta'
lüüdi korhištada 'kergitada, (kõrvu) kikki ajada'
vepsa korhotōdāzhe 'tagajalgadele tõusta; pead tõsta'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kõhr ja kõrkjas.

koole : koolme : koolet 'madalaveeline läbitav koht jões'
● liivi kūoļma 'soine nõgu'
udmurdi kolan 'koole'
komi kevni̮, mrd kelni̮ 'sumama, sumpama'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka koold.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
● vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

mülgas : mülka : mülgast 'veel lõplikult kinni kasvamata koht soos, laugas; muda-, poriauk'
? ← balti
leedu muklynė 'tüma koht, mädasoo'
läti muklaine, muklājs 'soine koht, raba'
Balti algupära eeldab häälikute kohavahetust kl > lk või lk-list balti allikat. Teisalt on peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Vt ka mültuma.

padrik : padriku : padrikut 'tihe (risune ja niiskevõitu) võsa(mets)'
● ? soome mrd patero 'väike nõgu, umbjärv', paterikko 'koht, kus on selliseid nõgusid'
? karjala pateroine 'väike järv', patura 'madal süvend, auk'
On arvatud, et esialgne tähendus on võinud olla 'katlakujuline madalam koht, kus kasvab võsa, eeskätt pajuvõsa', sel juhul võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas padu1. Eesti keelest on laenatud eestirootsi patrik 'võsamets, soomaa'; padrik 'tihe soine noor mets' ja baltisaksa Paddrik 'võsa(stik), tihnik'.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

raba2 : raba : raba 'suuremate soomassiivide keskosas asuv pidevalt kasvava turbasamblaist kattega ning vähelagunenud turbalasundiga, ümbruse pinnast kõrgem ala, kõrgsoo'
● liivi rabāt-sūo (heinamaa nimi)
soome rapa 'pori, sopp'; mrd 'soomuda'
Tõenäoliselt sama tüvi mis raba1, varakult eristunud tähenduses. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd rapa 'pehme, soine maa'.

tüma : tüma : tüma 'pehme; soine koht pinnases'; mrd 'pigi'
● ? liivi tǖma 'liikumatu, kange, tuim; nüri, tömp'
vadja tümä väljendis tümässi tetšemä 'oimetuks lööma', tümäkõs 'pehmevõitu'
soome tymä 'liim'; mrd 'paks, püdel; paks mass, puder, leem; liikumatu, kange; kõva, kindel'
isuri tümä 'kange, tuim'
karjala tümäkkä 'paks, püdel'
vepsa ťümä '(veetaimedest tekkinud) muda, kõnts, lima'
saami van srmt dabme 'liim'
mari lümö 'liim, kliister'
udmurdi ľem 'liim'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel); lima'
? handi ajəm 'liim'
? mansi ēľəm 'liim'
? ungari enyv 'liim, kliister'
neenetsi jib́a 'liim'
eenetsi ďi 'liim'
nganassaani ďimi 'liim'
sölkupi ći̮mə 'liim'
kamassi nəme 'liim'
matori *ńime, *nime 'liim'
Uurali tüvi. Vt ka tümitama.

vain : vainu : vainu 'rohuplats, rohumaa'
← alggermaani *χwainjō
rootsi mrd ven 'soine niit'
● soome vainio 'põld; nurm'

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H₂O'
◊ vedel, vetikas, vettima
? ← indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
● liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi bш 'vesi; jõgi'
matori bü 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.