[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
? ← balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
● liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

kuum : kuuma : kuuma 'kõrge temperatuuriga, väga soe, palav'
● liivi kūmi 'kuum'
vadja kuuma 'kuum; kuumus'
soome kuuma 'kuum'
isuri kuuma 'kuum; väga külm'
karjala kuuma 'kuum'
Läänemeresoome tüvi.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
◊ leevenema
? ← alggermaani *χlēwⁱja-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
● liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

leige : leige : leiget 'ainult pisut soe'
● vadja leütšiä 'leige'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

lõhn : lõhna : lõhna 'haistmisaistingut esile kutsuv gaasiliste ja lenduvate ainete omadus'
● vadja lõhna 'tuulepuhang, -õhk; pehme, soe, mahe (tuule kohta)'

lämb : lämmu : lämbu 'hingamist takistav, rõhuvana tunduv soojus'
◊ lämmastik, lämmi
● liivi lem 'soe'
vadja lämmii 'soe, kuum'
soome lämmin 'soe; lämbe'
isuri lämmää 'soojus; soe'
Aunuse karjala ľämmü 'soojus; soe'
lüüdi lämm 'soe'
vepsa ľäḿ 'soe; soojus'
ersa ľembe 'soe; soojus'
mokša ľämbä 'soe; soojus'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Kirjakeelseteski tekstides kasutatud murdesõna lämmi on nõrgaastmeline tuletis, vrd nt vadja ja soome vasteid.

lämmi : lämmi : lämmit mrd 'soe; soojus' lämb

mahe : maheda : mahedat 'parajalt soe; pehme, mõnus; meeltele rahulikult mõjuv; sõbralik'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

palav : palava : palavat 'väga soe, kuum' põlema

pehme : pehme : pehmet 'survele kergesti järeleandev, vetruv, painduv, kergesti töödeldav; puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; heasüdamlik, leebe; meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv; suhteliselt soe, mahe'
● liivi pi’emdõ, pi’emdi 'pehme'
vadja pehmiä 'pehme, leebe'
soome pehmeä 'pehme'
isuri pehmiä 'pehme'
Aunuse karjala pehmei 'pehme'
lüüdi pehmed 'pehme'
vepsa pehmed 'pehme'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

praad : prae : praadi 'ahjus küpsetatud lihatükk v lind; supi järel pakutav soe roog'
○ raad
← alamsaksa brade, bra 'praad'
Samatüveline tegusõna praadima on samuti laenatud, ← alamsaksa braden 'praadima, küpsetama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi brād 'praad', brād 'pannil praadima' .

põud : põua : põuda 'kestvalt kuiv (v väheste sademetega) kuum ilmastik, mis ei võimalda taimedel rahuldada oma veetarvet'
○ kirderanniku poud
? ← balti
leedu spauda 'surve'
● liivi pȭda 'kuum ja kuiv'
vadja põuta 'kuiv päikesepaisteline (ilm)'
soome pouta 'sademeteta ilm; põud'
isuri pouda 'sademeteta ilm'
Aunuse karjala poudu 'soe kuiv ilm, selge (suve)ilm'
lüüdi poud 'sademeteta ilm'
vepsa poud 'sademeteta ilm'
Lule saami påu´tē 'sademeteta ilm, vihma v lumesaju vaheaeg'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

päev : päeva : päeva 'päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik; ajavahemik keskööst keskööni; päike'
○ lõunaeesti päiv, kirderanniku päiv
◊ päike
● liivi pǟva 'päev; päike'
vadja päivä 'päev; päike'
soome päivä 'päev; päike'
isuri päivä 'päev; päike'
Aunuse karjala päivü 'päev; päike'
lüüdi päiv 'päev; päike'
vepsa päiv, pei 'päev; päike'
saami beaivi 'päev; päike'
? komi bi 'tuli'
? handi päj 'äike, torm'
nganassaani χejbi̮ 'kuumus, palavus'
sölkupi pǖ 'soe', pȫt- 'soojendama'
Uurali tüvi. Komi ja handi vasted on tähenduse tõttu ebakindlad. Tuletises päike(ne) on *ü ees v kadunud (< *päivükkainen).

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
? ← algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
● vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.

sond : sonnu : sondu 'hämu, põuavine; udu'
On arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome mrd sunta 'sulailm; pehme, soe, leige (vesi, õhk); udu', Aunuse karjala sundo 'leige, pehme', lüüdi sundau 'leige (vesi); pehme, mahe (ilm)'.

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
● liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.

susi : soe : sutt 'hunt'
● liivi su’ž 'hunt'
vadja susi 'hunt'
soome susi 'hunt'
isuri susi 'hunt'
karjala susi 'hunt'
Võib olla vana indoeuroopa laen, ← eelgermaani või eelbalti *ḱu̯n̥tó-, mille vaste on nt läti suntene 'suur koer'. Selle tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas hunt. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
← vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.