[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

piug : piu : piugu 'nöör v rihm piitsavarre otsas'
● liivi pīu(v)kka 'silmukala', pi'u(v)kki 'nepi liik'
vadja piukkaa, piukkia 'siutsuda, piuksuda'
soome piukkua 'paugatada, paukuda, naksuda; praguneda'
isuri piukkaa 'piiksuda, piuksuda'
karjala piukkoa 'paukuda, paugatada, naksuda'
vepsa piugutada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas piuksuma. On ka arvatud, et eesti sõna on rootsi laen, ← rootsi mrd pjukko 'kitsas, teravaotsaline'.

siutsuma : siutsuda : siutsun 'heledalt ja katkendlikult häälitsema'
● Aunuse karjala čiučettiä 'siristada, siutsuda; kiiresti rääkida', čiučoi 'varblane'
lüüdi ťš́iuťš́ettada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades niutsuma, siuksuma, säutsuma.

tiuksuma : tiuksuda : tiuksun 'siutsuma, piuksuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, kriuksuma, niuksuma, piuksuma, siuksuma, viuksuma. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja ťiukata 'siutsuda, säutsuda', soome tiukkua 'sidistada, siutsuda, vidistada', isuri ťš́iukkaa 'sidistada, siutsuda, vidistada', Aunuse karjala tiukkua 'piiksuda, siutsuda', čiukka- 'piiksuda, siutsuda', vepsa čuu̯kta 'siutsuda; loksuda (kana kohta)' ning eesti murdesõnad tiukuma, tsiukma 'piuksuma, siuksuma'.