[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

harras : harda : harrast 'sügavalt, pühalikult aukartlik'
← soome harras 'harras; andunud, kirglik; veendunud, ustav; visa; sitke, vastupidav; usin; südamlik; vaimulik; vaga'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tüve härras vaste. Laenatud on ka sama tüve tuletis harrastama.

hitse : hitsme : hitset 'külviee, külvirinna äärjoon'
● soome mrd sitkain 'hitse'
karjala sitkelmö 'hitse'
lüüdi sikloimi 'hitse'
vepsa sikloita 'külvirinna äärjoont märkida'
? saami časkkis 'tükk, jupp; leiva- v kalalõik'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et kirjakeelses lõunaeesti murretest pärit variandis on toimunud häälikute eristumine hits(k)e < *sits(k)e. Murrakuti on säilinud ka variandid sitke, site, (mitm) sitmed.

jäik : jäiga : jäika 'kange, paindumatu, tardunud; kalk'
← soome jäykkä 'jäik; kõva, sitke'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõna on vana tuletis tüvest jää.

jändrik : jändriku : jändrikku 'tugev, sitke, kuid madalat kasvu, jässakas'
● soome mrd jänterä, jäntterä 'jändrik'
Aunuse karjala jäntterä 'sitke, tugev, jäme'
Läänemeresoome tüvi.

jäss : jässi : jässi 'lüheldane, mitte sihvakas ega sirge, kuid sitke ja tugev olend'
◊ jäserik
● soome jässikkä 'jäss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt juss1, jõss ja näss .

koor1 : koore : koort 'kõva ja sitke pealiskiht; piima rasvarikas osa'
● liivi kuōŗ 'koor'
vadja koori '(puu)koor'; koorõ 'koor (piimal); hapukoor'
soome kuori 'koor'
isuri koori 'koor'
Aunuse karjala kuori 'koor'
lüüdi kuoŕ 'koor'
vepsa koŕ 'koor'
ersa kaŕ 'viisk, pastel'
? komi ki̮rś '(puu)koor'
handi χŏr- 'nülgima; puud koorima'
? mansi χurəp 'koor'
neenetsi χira- 'nülgima'
sölkupi ki̮rǝ- 'nülgima'
kamassi kə̑r- 'nülgima'
Uurali tüvi. Tähenduselt ja häälikuliselt lähedane tüvi on ka jukagiiri qaar 'nahk'. Teisalt on tüve peetud indoeuroopa laenuks ← indoeuroopa *korā, mille vaste on nt vene korá 'puukoor'.

kummi : kummi : kummit 'kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal'
◊ kumm2
← alamsaksa gummi 'kleepiv taimemahl v puuvaik, mida kasutatakse ravimina'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanaegiptuse keelest, ← qmyt 'kummivaik'.

künna- liitsõnas künnapuu 'puu jalaka perekonnast (Ulmus laevis)' mrd 'kõõlus'
● liivi kīnda- sõnas kīndabǟ 'künnapuu; jalakas'
vadja tšünnä- liitsõnas tšünnäpuu 'künnapuu'
soome mrd künne- liitsõnas künnepää 'jalakas; looma kaela- v seljakõõlus'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'kõõlus' on ilmselt algsem, puu nimetus on sellest kujunenud ühise omaduse järgi: künnapuu on sitke nagu kõõlus. Vt ka künnap.

nätske : nätske : nätsket 'kleepjalt sitke; tainjas, kobeduseta; poolmärg, niiske'
● liivi nätski 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
soome mrd nätsäkkä 'niiske, vesine; savine (pinnase kohta)'
Aunuse karjala ńäčäkkö 'niiske, vesine (pinnase kohta); pooltoores, halvasti küpsenud; jonnakas'
vepsa ńäčäk 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas nätsuma. -k- on ilmselt vana liide. Lähedane tüvi on ka vadja ja isuri keeles, vadja nättši 'nätske (leiva kohta)' ja isuri nätki 'nätske (leiva kohta)'.

plink : plingi : plinki 'tihe, sile, sitke'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla laenatud saksa või rootsi keelest, ← saksa flink 'kärmas, nobe, väle' või ← rootsi flink 'väle, kärmas, nobe, kiire'; nende sõnade algne tähendus on olnud 'läikiv, sile'.

pänts : päntsu : päntsu 'märg sitke kamakas, käntsakas'
● ? liivi pänts 'piits, roosk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pants, ponts.

sitke : sitke : sitket 'vastupidav, vintske, kõva ja painutatav; veniv ja kleepuv; tugev, väsimatu'
○ lõunaeesti sik(k)e
● liivi sikţ, sitkõz 'sitke'
vadja sitkõa 'sitke; visa; range; kitsi'
soome sitkeä 'sitke; visa'
isuri sitkiä 'sitke; kitsi'
Aunuse karjala sitkei 'sitke; painduv'
lüüdi šitked 'sitke'
vepsa sitked 'sitke'
saami dađgat 'kindel, tugev'
Läänemeresoome-saami tüvi.

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
◊ tahke
● liivi tō’ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

tai : tai : taid 'ilma pekita sealiha, nähtava rasvata liha'
On oletatud, et selle tüve vasted on soome taaja 'tihe'; mrd 'täpne, hoolas; osav; pikaldane, muutumatu; harv', Aunuse karjala toagei 'tihe, tihke; sage' ja saami dávji 'tihe, sage, korduv', dávjá 'sageli' (saami vasted võivad olla ka läänemeresoome keeltest laenatud). Sel juhul võib tüvi olla balti laen, ← balti *tankjā, mille vaste on leedu tankus 'tihe; sage', või germaani laen, ← alggermaani *tanχja-, mille vaste on saksa zäh 'sitke, vintske, kõva; veniv, viskoosne'.

tugev : tugeva : tugevat 'suure jõuga; suure intensiivsuse, tõhususe v mõjujõuga; vastupidav, kindel, sitke; silmapaistev, kõrgetasemeline; (mõõtmeilt, mahult) suur, toekas; (hulgalt, määralt) tubli, korralik' tugi

vaik : vaigu : vaiku 'paljude taimede, eriti okaspuude eritatav sitke, veniv ja kleepuv mass; kõrvades tekkiv kollakas eritis'
● vadja vaikko '(puu- v kõrva)vaik'
soome vaikku 'kõrvavaik'
isuri vaikko 'kõrvavaik'
Aunuse karjala vaikku 'kõrvavaik'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu viekas 'jõud, elujõud; elu, eluiga'.

varmas : varma : varmast 'kiire, kärmas; tragi; tugev'
● vadja varma 'tugev; jõukas; paks, priske'
soome varma 'kindel, usaldusväärne'
isuri varma 'tugev; paks, priske'
Aunuse karjala varmah 'kindlasti'
vepsa varmed 'tugev, sitke'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on nt vanaindia várman- 'kaitserüü'. On arvatud, et samast tüvest on laenatud ka verme.

vinduma : vinduda : vindun 'visalt ja vaevaliselt põlema; vintskeks jääma; aeglaselt kuivama; viletsas seisundis olema'
● liivi vindõn 'haiglane; märg, pehkinud'
soome mrd vinteä 'kuiv ja sitke'
isuri vintüä 'vinduda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vintske.

vintske : vintske : vintsket 'vastupanu osutav, mitte pehme; visa, sitke'
Tõenäoliselt variant vinduma tüvest, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.