[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
◊ kius
● liivi ki’d 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

raba1 : raba : raba 'õlle v kalja tegemisel järelejäänud vm paks pudrutaoline mass'
← algskandinaavia *draƀa-
rootsi drav '(õlle- v kalja)raba'
● liivi rabād (mitm) '(õlle- v kalja)raba'
vadja rapa '(õlle- v kalja)raba'
soome rapa '(õlle- v kalja)raba; meski; pooleldi seeditud toit looma sisikonnas'
isuri raba '(õlle- v kalja)raba'
Aunuse karjala raba '(õlle- v kalja)raba; sisikond'
lüüdi raba 'raba, sade, pära; meski'
vepsa raba '(õlle- v kalja)raba; rukkijahust juuretis naha töötlemiseks'
Vt ka raba2.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
◊ rasu
← alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
● liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

sisemine : sisemise : sisemist 'sees, seespool olev, asetsev, toimuv; inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v sellest johtuv, hingeline; olemuslikult omane, olemusse kuuluv, sellega seotud v sellest lähtuv'
◊ sees1,sisse
● liivi sizāl 'sees'
vadja sisi, sisä 'sisemine, sise-, sees-', sizus '(pehme) sisu (leival); täidis; (mitm) sisikond'
soome sisällä 'sees'
isuri sises 'sees'
karjala sisässä 'sees'
vepsa ši͔žaľ 'põu'
? mokša śezǝm 'südamik, tuum, süda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tüvi ei ole läänemeresoome keeltes enamasti iseseisva käändsõnana säilinud, esineb ainult tuletistes ja kaassõnades. sisse on vana käändsõna sisseütleva vorm, sees on seesütleva vorm, tõenäoliselt *sisessä > sihes(sä) > sehes > sees. Vt ka sisalduma.

süda : südame : südant 'ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma'
◊ söandama,südi
● liivi sidām 'süda'
vadja süä 'süda; südamik; kurjus, viha'
soome sydän 'süda'
isuri süän 'süda, kõhu piirkond'
Aunuse karjala süväin 'sisemus; täidis; süda; kõht'
lüüdi šüdäin 'sisemus, sisu; kõige puhtam, ropsitud lina; piruka täidis'
vepsa südam 'sisemus; sisikond; süda'
saami čađa 'läbi, kaudu; läbinisti'
ersa śeďej 'süda'
mokša śeďi 'süda'
mari šüm 'süda; meel'
udmurdi śulem 'süda; sisim, põhiline; lülipuit'
komi śe̮le̮m 'süda'
handi sä̆m 'süda'
mansi sim 'süda'
ungari szív 'süda'
neenetsi śejᵊ 'süda'
eenetsi sεj 'süda'
nganassaani sǝǝ 'süda'
sölkupi sīćǝ 'süda'
kamassi sī 'süda'
matori keje 'süda'
Uurali tüvi. Vt ka süüme.