[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 32 artiklit, väljastan 30.

jäss : jässi : jässi 'lüheldane, mitte sihvakas ega sirge, kuid sitke ja tugev olend'
jäserik
soome jässikkä 'jäss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt juss1, jõss ja näss .

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
?balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

kiir : kiire : kiirt 'mingist valgusallikast, helendavast kehast lähtuv sirge valgusjoon' kirg

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
liivi oḑi 'õige; otsene, sirge', odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

koll : kolli : kolli 'tont, lastehirmutis'
soome mrd, rhvl koljo 'hiiglane; kratt'
? Lule saami kål´ja 'suur sirge mänd'
udmurdi ki̮ľ 'katk; tüüfus; haigusi põhjustav vaim'
komi kuľ 'kurat; vetevana'
handi kŏľ 'kurat; vetehaldjas'
mansi χuľ, kuľ- 'kurat; metsavaim'
? ungari hagy- sõnas hagymáz 'tüüfus'
Soome-ugri tüvi.

kurvits : kurvitsa : kurvitsat 'väga pika sirge noka ja valdavalt pruuni sulestikuga lind'
vadja kurppa 'metskurvits'
soome kurppa 'kurvits, nepp'
Aunuse karjala kurmoi 'kurvits'
lüüdi guŕbiťš́ liitsõnas suoguŕbiťš́ 'metskurvits'
vepsa gurbič 'metskurvits'
? mari kurmə̑zak 'metskurvits'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi.

kõre1 : kõreda : kõredat mrd 'pikk ja sirge'
soome korea 'erksavärviline, värvikas; ilus, tore'
Aunuse karjala korei 'uhke; ilus, tore; pikk ja sirge'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kõrge. Vt ka kõrend, kõrik ja kõrkjas.

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
kõurik, kõõrdi
liivi urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

liik1 : liigi : liiki 'olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluv rühm'
alamsaksa līk, like 'sama, sarnane, ühtlane, sirge; samasus, võrdsus'

nulg : nulu : nulgu 'igihaljas sihvaka koonusja võraga sirge kõrge okaspuu (Abies)'
mari nulγo 'nulg'
Laenatud kirjakeelde 1920. aastatel.

pasun : pasuna : pasunat 'puust v puukoorest sirge v pisut kõverdatud ilma huulikuta puhkpill; kausshuulikuga vaskpuhkpillide rahvapärane üldnimetus'
passun
alamsaksa basune, bassune 'pasun'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi báson 'pasun, puhkpill'.

pistma : pista : pistan '(teravaotsalise esemega) torkama; suruma, toppima; asetama'
püsti
liivi pistõ, püstõ 'pista, panna'
vadja pissää 'pista, panna; torgata; (kodulooma) tappa'
soome pistää 'pista, torgata; panna'
isuri pistää 'pista, torgata; panna'
Aunuse karjala püstiä 'pista, torgata; ahinguga kala püüda; panna'
lüüdi püštädä 'pista, torgata'
vepsa pištta 'lükata, pista; püsti panna'
saami bastit 'suuta, võimeline olla'
mari pǝ̑štaš 'panema, pistma; määrama'
Läänemeresoome-mari tuletis samast tüvest, mis on sõnas püsima. püsti on läänemeresoome tuletis. püstitama on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pystyttää 'püsti panna; ehitada, rajada'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piste 'sirge; pikk ja sihvakas' (← püsti).

pootshaak : pootshaagi : pootshaaki 'pika varre otsas olev ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks'
alamsaksa bō(t)shake 'pootshaak'
saksa Bootshaken 'pootshaak'
rootsi båtshake 'pootshaak'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + hake 'haak, konks'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat, ja järelosise alamsaksa või saksa vaste, haak. Laenatud on teinegi liitsõna sama esiosisega, pootsman.

pulk : pulga : pulka 'väiksem piklik puutükk, lühem sirge (puidust) kepp v varb'
liivi pūlka 'kepp, pulk'
vadja pulkka 'pulk, kodar'
soome pulkka 'pulk, kepp; kelk, saan'
isuri pulkka 'puunael'
karjala pulkka 'nool; vokiratta pöid'
vepsa puu̯kiž 'palgijupp reel palkide vedamiseks'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pullk, pollk 'pulk, tikk, puupunn' ja võib-olla ka baltisaksa Pulk 'pulk, tikk'.

puss1 : pussi : pussi 'lühema paksu teravaotsalise teraga ja jämeda liikumatu peaga nuga, mida kantakse enamasti tupes'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poịss, poss, puss 'suurem sirge nuga, puss'.

siht : sihi : sihti 'eesmärk, kavatsus, mõte; liikumise, kulgemise suund; puudest ja põõsastest puhastatud sirge maariba'
(t)sihk
alamsaksa sichte 'nägu, ilme; esikülg, fassaad'
Eesti keelest võivad olla laenatud isuri ťš́ihti 'metsasiht' ja eestirootsi sift, sikt, siht '(metsa)siht, piir metsas'.

sihvakas : sihvaka : sihvakat 'üsna pikk, sirge ja sale'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas sihvama, murretest on kirja pandud ka varasemad, häälikute kohavahetuseta variandid siuhke, siuhkjas 'sihvakas'.

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.

sirakas1 : siraka : sirakat 'hoop, löök'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas sirge.

sirakas2 : siraka : sirakat 'pikk ja sirge'
soome siro 'sale; õrna kehaehitusega; kena; habras'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas sirge. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ersa seŕ 'kõrgus; kasv' ja mokša śeŕ 'kõrgus; kasv'.

sire : sireda : siredat 'sihvakas, nõtke, graatsiline' sirge

sirge : sirge : sirget 'ilma kõveruste ja loogeteta, otse kulgev; tasane, sile; selge, klaar; otse kulgev teelõik, otselöök'
sire, sirutama
vadja sirkõa 'selge, läbipaistev; kirgas, hele; sirge, sihvakas; pikk, sirge (õled, linad)'
soome sirkeä 'elav; rõõmus; kõbus; nobe'; mrd 'sirge, sile'
isuri sirkiä 'ere, kirgas; selge'
? ersa sorgams 'kerkima, tõusma'
? mokša sǝrχkams 'riietuma, end varustama; käima, käima hakkama (pärmiga); minema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka sirakas2.

sirutama : sirutada : sirutan 'keha v kehaosa kõverdunud või kõverdatud asendist sirgeks ajama; ulatama; pikali heitma'; kõnek 'lööma, virutama' sirge

solge1 : solge : solget 'sihvakas, nõtke'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnadeks on olnud soome solakka 'sale, sihvakas', solea 'pikk ja sirge, sihvakas'.

soor1 : soora : soora 'looma, eriti härja suguliige'
lõunaeesti tsoor
vadja sooro 'looma, eriti härja suguliige'
soome suoro 'suure looma suguliige'
isuri soora 'suguliige'
Aunuse karjala šuoro 'looma (hrl härja v oina) suguliige'
lüüdi šuor '(härja, oina, sea) suguliige'
vepsa sor '(härja, oina) suguliige'
Võib olla tuletatud tüvest, mille vasted on soome suora 'sirge; selge', isuri sooraa 'sirge', karjala suora 'sirge; selge; aus', lüüdi suored 'kivideta, sile, tasane (põld, järvepõhi, tee); sirge', vepsa soŕed 'sile (puu)' ja võib-olla ka liivi sūortõ, sūoŗštõ 'kuuske koorida'. On arvatud, et see tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stō-ra (tuletis tüvest *stā- 'seisma'). Sellest tüvest on tuletatud sooritama laenuallikas. Vt ka sõõre1.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
sora-,sore
?indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

trammis 'pingul'
alamsaksa stram 'kõva, pingule tõmmatud'
saksa stramm 'pingule tõmmatud; tugev, terve, tubli; sirge; vali, range; pingul, pingule; sirgelt'

varras : varda : varrast 'millegi riputamiseks, läbitorkamiseks, puhastamiseks vms kasutatav peenike ja sirge (teravaotsaline) hrl kõvast ainest ese'
vadja varras 'varras; vars'
soome varras 'varras; vars'
isuri varras 'varras; vars'
lüüdi vardaz 'kuhjavarras'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest vars. Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vaste on läti mrd vārds, vārde 'teivas, kuivatuspalk'.

ving2 : vingu : vingu 'vimm, kius'
vinge
liivi vingõr(z) 'pingul, sirge'
soome vinka 'vinge tuul'
isuri vinkiä 'vinge'
karjala vinkka 'külm, vinge tuul'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving1.

õgev : õgeva ~ õgva : õgevat ~ õkva mrd 'sirge'
õgu-, õgvendama, õkva
Arvatavasti tuletatud omadussõnaliitega -v (*-va) samast tüvest mis sõnas õige. õkva lähtub vanast sisseütleva vormist. Tüvevariandis õgu- on v muutunud vokaaliks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur