[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

joon : joone : joont 'kriips, ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa'; mrd 'hoog, järjepidevus'
● liivi jūoń 'hoog'
vadja joonitõlla 'joosta'
soome juoni 'vemp, vigur; vandenõu'
Aunuse karjala juno 'joon; rida'
karjala juoni 'joon; tee, rada'
? vepsa jono 'joon; rida; järjekord'; jonikaine 'sinikas'
lõunasaami joene 'tee'
ersa jan 'rada'
mokša jan 'rada'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka jonn.

joovikas : joovika : joovikat 'sinikas (Vaccinium uliginosum)'
● liivi jūoipki, jūoimkki 'sinikas'
vadja joomukas 'sinikas'
soome mrd juovukka, juolukka, juomukka 'sinikas'
isuri joomukka 'sinikas'
Aunuse karjala juomoi 'sinikas'
lüüdi ďuomoi 'sinikas'
? vepsa jonikaine 'sinikas'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest (väidetavalt on marjadel joovastav mõju).