[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 17 artiklit

aas1 : aasa : aasa 'silmus; obadus; kaarjas moodustis (rõiva) kinnisel'
balti
leedu ąsa 'käepide, sang; silmus'
läti osa 'käepide, sang; silmus'
preisi ansis 'pajakonks'
liivi ōzõ(z), āzõz 'silmus, sang, käepide'
vadja aasa 'aas, silmus'
soome ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
isuri ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
karjala ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
? saami vuosˈsi '(paja, toobri) sang, käepide'
Vt ka aas2.

ain : aina : aina 'võrkpüünise äärest väljaulatuv (aasakujuline) selise ots'
?alggermaani *(j)ainija-z
vanaislandi einir 'kadakas'
vanarootsi ēn 'kadakas'
soome aina 'selis, ain'
Laen on kaheldav tähenduserinevuse tõttu, sitkest kadakakoorest on varasemal ajal siiski nööri punutud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aina 'silmus selise otsas'.

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kuule : kuulme : kuulet 'lehtede hargnemise koht'
Samatähendusliku murdesõna kuure variant, mis on tuletis sõnast kuurd 'keerd, looge, aas; silmus; keerdus, krussis'. On arvatud, et see murdesõna on tüve kurd variant.

lehv : lehvi : lehvi 'liblikjalt aasadeks seotud pael, vöö vms'
sleihv
saksa Schleife 'lehv; silmus'

ling : lingu : lingu 'kiviviskevahend; silmus'; mrd 'kaevuvinn'
link
alggermaani *slingwan-, *slingwōn-
vanaislandi slyngva 'viskama, paiskama'
vanarootsi sliunga 'viskama, paiskama', sliunga 'viskeling'
vanainglise slingan 'põimuma, väänduma'
liivi ling 'ling; kaelkoogud'
vadja linkku 'nööpauk', klinkku 'silmus, aas (ka rõivastel)'
soome linko 'ling'

lõõg : lõa : lõõga '(kaheharuline) nöör, kett vms vahend hrl veise kinnitamiseks, kütke'
alggermaani *lēǥā, *lēǥōn-
vanaülemsaksa lāga 'lõks, püünis, silmus'
vanarootsi lāga '(linnu)pael; lõks, püünis'
vadja lõõka '(köietus)köis v -kett; (koera) kett'
soome lieka 'köis'
isuri leega 'köis'
Aunuse karjala liegu 'köis, lõõg'
vepsa ľeg 'köidik, lõõg; õngenöör'

narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
ohjeldama
?alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
liivi ūoḑlõz, ūoļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

pooma : puua : poon 'surmama sel moel, et silmus suleb surmatava hingamiselundid ja kaela veresooned tema enda keha raskusega; nöörima, soonima'
● ? liivi pūgõ 'puua'
saami buv'vot 'pitsuda, lämbuda'
ersa povams 'ära kägistama'
mokša povams 'ära kägistama'
? mansi pūχi, pūγì, pūwi '(kinni) haarama, võtma'
? ungari fog 'hoidma; võtma; (kinni) püüdma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi.

rakk2 : raki : rakki 'raud raa hoidmiseks masti küljes'
alamsaksa rack 'silmus, mille abil kinnitatakse raa masti külge'
rootsi rack 'seadis raa kinnitamiseks masti külge'

silm1 : silma : silma 'inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund; pilk; miski kujult v pinnalt silma meenutav'
silm2
liivi sīlma 'silm; silmus; kitsas laht'
vadja silmä 'silm; lemmik, armsam; suka-, võrgusilm; avaus; laugas, mülgas; (mitm) prillid', silmu 'kalalaadne'
soome silmä 'silm; pilk; laugas, veesilm; rõngas, auk; punkt, täpp', mrd silmu 'kalalaadne'
isuri silmä 'silm', silmu 'kalalaadne'
Aunuse karjala silmü 'silm'
lüüdi šilm 'silm'
vepsa siľm 'silm; võrgu-, noodasilm'
saami čalbmi 'silm'
ersa śeľme 'silm'
mokša śeľmä 'silm'
mari šińč́a 'silm'
udmurdi śin 'silm'
komi śin 'silm'
handi sem 'silm'
mansi sam 'silm'
ungari szem 'silm'
neenetsi sæwᵊ 'silm'
eenetsi sei 'silm'
nganassaani śäime 'silm'
sölkupi saji 'silm'
kamassi sima, simᵊ 'silm'
matori sīme 'silm'
Uurali tüvi. Kalalaadse silmu nimetus on ilmselt lõpuse- ja ninaavade järgi, mida on peetud silmadeks, vrd saksa Neunauge 'kalalaadne', Auge 'silm', rootsi nejonöga 'kalalaadne', öga 'silm'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sil(l)m 'kitsas väike laht' ja baltisaksa Silme 'sügavale maismaasse tungiv laht'.

tripp : tripi : trippi 'riputusvahend (hrl aas riideeseme küljes); kinnitusvahend (hrl riietusesemel)'; mrd 'aknahaak'
ripp, trips, rips
alamsaksa strippe 'köis; aas, tripp (riputamiseks)'
saksa Strippe 'tripp (sukal); (sidumis)nöör, pael'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tripp 'silmus, aas, narmas'.

vang2 : vangu : vangu 'sang, käepide; jõekäär'
algindoiraani *u̮eŋkɔḥ 'painduma; kõver'
praakriti vaṅka- 'jõekäär'
Salatsi liivi vaŋga 'jõeluht'
soome mrd vanko 'pika puuvarre otsa kinnitatud konks', vanki 'härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirattaid ühendav puu'
udmurdi vug 'sang, käepide; rattapöid'
komi vug 'käepide, sang'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist hilisema balti laenuga tüvest, mille vaste on preisi wangus 'võssakasvanud tammemets', või germaani laenuga, ← alggermaani *wangaz , mille vaste on vanaislandi vangr 'väli, niit'. Eesti keelest võib olla laenatud läti vanga 'sang, käepide; silmus'.

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
vibalik, vibama, vibur
liivi vib 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.

õng : õnge : õnge 'nööri ja konksuga kalapüügivahend'
?indoeuroopa *ank-
vanakreeka angkṓn 'küünar; käänak'
vanaindia ankuc̣aḥ 'teravik; õngekonks'
vanaislandi angi 'teravik'
preisi anka 'silmus'
vanaülemsaksa ango 'oga; õng'
vadja õntši 'õng'
soome onki 'õng'
isuri ongi 'õng'
Aunuse karjala ongi 'õngekonks; õng'
lüüdi ong(i) 'õngekonks; õng'
vepsa ong 'õng; õngekonks'
saami vuogga 'lant; õng; õngekonks'
? mari oŋgo 'rõngas, võru; silmus; sang'
Teisalt on arvatud, et tüvi on hilisem, eelgermaani või germaani laen.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur