[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

klatt : klati : klatti 'korras; sile'
alamsaksa glat 'sile, libe; täielikult, täiesti'
saksa glatt 'sile, tasane; paljas; libe; sujuv, ladus, takistusteta, häireteta; ilmne, puhas, selge; täielik'

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
liivi lagdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
?balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
lapuline
liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

latsakil 'laabakil, lohakalt lösakil (pikali)'
laatsakil
soome latsakka 'lame, lapik; lössis'
Aunuse karjala lačču 'lauge, madal; tasane, sile'
lüüdi laťś(u) 'tasane, lame'
vepsa lačak 'lössis, lame, lapik, nõgus; kulunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsuma.

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.

sirge : sirge : sirget 'ilma kõveruste ja loogeteta, otse kulgev; tasane, sile; selge, klaar; otse kulgev teelõik, otselöök'
sire, sirutama
vadja sirkõa 'selge, läbipaistev; kirgas, hele; sirge, sihvakas; pikk, sirge (õled, linad)'
soome sirkeä 'elav; rõõmus; kõbus; nobe'; mrd 'sirge, sile'
isuri sirkiä 'ere, kirgas; selge'
? ersa sorgams 'kerkima, tõusma'
? mokša sǝrχkams 'riietuma, end varustama; käima, käima hakkama (pärmiga); minema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka sirakas2.

soor1 : soora : soora 'looma, eriti härja suguliige'
lõunaeesti tsoor
vadja sooro 'looma, eriti härja suguliige'
soome suoro 'suure looma suguliige'
isuri soora 'suguliige'
Aunuse karjala šuoro 'looma (hrl härja v oina) suguliige'
lüüdi šuor '(härja, oina, sea) suguliige'
vepsa sor '(härja, oina) suguliige'
Võib olla tuletatud tüvest, mille vasted on soome suora 'sirge; selge', isuri sooraa 'sirge', karjala suora 'sirge; selge; aus', lüüdi suored 'kivideta, sile, tasane (põld, järvepõhi, tee); sirge', vepsa soŕed 'sile (puu)' ja võib-olla ka liivi sūortõ, sūoŗštõ 'kuuske koorida'. On arvatud, et see tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stō-ra (tuletis tüvest *stā- 'seisma'). Sellest tüvest on tuletatud sooritama laenuallikas. Vt ka sõõre1.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
tase, tasu
liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tasn, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur