[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz’ 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

kilu : kilu : kilu 'räimesarnane väike rannavete kala (Sprattus sprattus)'
● soome kilo liitsõnas kilohaili 'kilu'
? Aunuse karjala kiloi, kilu 'väike siig'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kilama1 ja/või sama mis sõnas kile2. Teise arvamuse järgi võib olla tüve kala variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Killo(strömling) 'kilu', läti ķilava, mrd ķilis, ķilate, ķilka 'kilu', vene kíl’ka 'kilu' ja eestirootsi kilo, kila 'kilu'.

rääbis : rääbise : rääbist 'järvedes ja Soome lahe idaosas elutsev väike räimekujuline siig (Coregonus albula)'
○ lõunaeesti rääbüss
● liivi repšõz 'rääbis'
soome rääpys 'rääbis'
isuri rääbüs 'rääbis'
Aunuse karjala riäpöi 'rääbis'
lüüdi riäpüz, riäpüöi 'rääbis'
vepsa ŕäpus 'rääbis'
Läänemeresoome tüvi, võib olla algselt sama mis sõnas rääbakas. Rääbis elutseb ainult põliste läänemeresoome aladega külgnevates vetes ja nõnda on sõna laenatud läänemeresoome keeltest paljudesse naaberkeeltesse. Eesti keelest võivad osaliselt olla laenatud rootsi rabboxe, van rebox, räpöxe, mrd räpuks 'rääbis' ja baltisaksa Rebs 'rääbis'.

siig : siia : siiga 'põhjapoolkera vetes elutsev maitsva lihaga magevee- ja siirdekala (Coregonus)'
? ← algskandinaavia
vanaislandi síkr 'siig'
vanarootsi sīker 'siig'
rootsi sik 'siig'
● liivi sīg 'siig'
vadja siika 'siig'
soome siika 'siig'
isuri siiga 'siig'
Aunuse karjala siigu 'siig'
lüüdi šiig 'siig'
vepsa sīg 'siig'
Eesti keelest võib olla laenatud läti sīga 'siig'.