[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iga1 : iga : iga ~ igat 'ükskõik milline paljude hulgast'
● liivi jegā 'iga'
? vadja jõka 'iga'
? soome joka 'see kes, see mis; iga'
isuri igä 'iga'
? Aunuse karjala joga 'iga'
? lüüdi ďoga 'iga'
? vepsa joga 'iga'
? saami juohke 'iga'
? ersa juza liitsõnas juza-toza 'siia-sinna'
? mari južo 'mingi, keegi'
Võib olla läänemeresoome-volga tüvi. Läänemeresoome-saami vasted on saadud sellele tüvele *jo- liite *-ka lisamisel. Teisalt võivad eesti, liivi ning isuri sõna olla tekkinud uurali asesõnatüvele *e- liite *-ka lisamisel, et.

rabelema : rabelda ~ rabeleda : rabelen 'ägedasti siia-sinna liikuma, visklema, siplema; rassima, tööd rühmama; rutates midagi tegema, sekeldama, askeldama' rabama

rästi liitsõnas risti-rästi 'põigiti'
◊ rästik
● liivi räštī liitsõnas rištī-räštī 'risti-rästi'
Aunuse karjala rästäi sõnaühendis ristai rästäi 'risti-rästi, nagu juhtub'
Tõenäoliselt tüve rist variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Teistes läänemeresoome keeltes esineb analoogiliselt kujunenud tagavokaalne tüvi, mille vasted on vadja rassii liitsõnas rissii-rassii 'risti-rästi, risti-põiki', soome rasti 'täke, sisselõige; teetähis; (x-kujuline) rist; märk, linnuke', ristiin rastiin 'risti-rästi, risti-põiki; siia-sinna, sinna-tänna', karjala rasti 'teetähis'. Tuletis rästik on moodustatud mao mustrit silmas pidades, eeskujuks võib olla olnud saksa Kreuzotter 'rästik', vrd Kreuz 'rist'.

rübelema : rübelda : rübelen 'takistusega võideldes, ennast siia-sinna liigutades (vees, pehmes pinnases) liikuma; vähkrema, püherdama; siplema, nihelema; rügama; rüselema; (rahutult) siia-sinna liikuma, ringi aelema'
◊ rüblik, rüvetama
● vadja rüvetä 'supelda, kümmelda; ujuda'
soome rypeä 'väherda, püherdada; soputada (lindude kohta)'
isuri rüveťťüä 'määrduda'
Aunuse karjala rübie 'soputada (lindude kohta), püherdada; roomata, käpuli käia'
lüüdi rübödä 'soputada (lindude kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Sõna tähendust on ilmselt osaliselt mõjutanud rabelema, rabama. Vt ka püretama, rübima, rüve.

saalima : saalida : saalin 'edasi-tagasi, siia-sinna liikuma'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

sagrima : sagrida : sagrin 'sasima, sassi ajama, sakutama; saalima, edasi-tagasi v siia-sinna liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sibama : sibada : siban 'kiiresti edasi-tagasi või siia-sinna liikuma; lühikese kiire sammuga kulgema'
● vadja sipata 'sibada, lipata, kiiresti käia'
soome mrd sivata 'kinni haarata, rebida, lüüa; riivata; tormata, kiiresti minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tibima, sidima2. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti sibāt 'kiskuma, sikutama; üles-alla painutama'. Vt ka sibi.

tema : tema : teda (ainsuse 3. isiku asesõna)
◊ teal, täna, tänini, tänna
● liivi tämā, temā, tä 'tema', tä’m 'see'
vadja tämä 'tema; see (siinolev)'
soome tämä 'see'
isuri tämä 'see'
Aunuse karjala tämä 'see'
lüüdi ťämä 'see'
vepsa ťämä liitsõnas ťämävozńe 'tänavune', ťäs 'siin'
saami diet 'see (kuulaja lähedal)'
ersa ťe 'see'
mokša ťä 'see'
mari tə̑, tiδe 'see'
udmurdi ta 'see; tema'
komi ta, taje̮ 'see'
handi tämi, tä 'see'
mansi ti 'see'
ungari té liitsõnas tétova 'siia-sinna'
neenetsi ťikiᵊ 'too; see', ťǝm 'see (siin)'
eenetsi čiki 'too'
nganassaani ti̮ḿinia 'nüüd'
sölkupi tī 'nüüd, kohe'
kamassi tije 'nüüd, kohe'
Uurali tüvi. Eesti ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide, mõned teiste keelte vasted sisaldavad muid liiteid. täna, tänna ja tänini on ma-liiteta tüve vanad käändevormid (tänini kahekordse käändelõpuga); teal on selle tüve vana tuletise *täkä alalütleva käände vorm. Vt ka ta.

töllerdama : töllerdada : töllerdan 'tuikudes kõndima; sihitult ringi liikuma, niisama passima, vedelema; ripendama, siia-sinna liikuma'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas töllis. Teisalt on mõeldav, et tuletis tüvest telder, millel on vanemas kirjakeeles ka variandid tölder, töller.

uitama : uidata : uitan 'siia-sinna käima, ringi hulkuma'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest.

värisema : väriseda : värisen 'tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema; vappuma, vibreerima'
● liivi ve’ržõ 'väriseda'
vadja värisä 'väriseda'
soome väristä 'väriseda, vabiseda; judiseda, lõdiseda'
isuri värissä 'väriseda, vabiseda'
Aunuse karjala värištä 'toriseda'
vepsa värišta 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lärisema, särisema ja tärisema.