[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

see : selle : seda (näitav asesõna)
◊ seal, seni, sest, setu2, siia, siin, siis, siit
● liivi se 'see, too'
vadja se 'see, too; seesugune, niisugune'
soome se 'see; tema'
isuri se 'see; tema'
Aunuse karjala se 'see'
lüüdi se 'see'
vepsa se 'see'
ersa śe 'see, too'
mokša śä 'see, too'
? mari seδe 'too, see'
handi śi 'see seal; kohe, siis'
eenetsi seďeo 'see, too'
nganassaani sete 'tema'
? kamassi šē̮ 'too'
Uurali tüvi. Ajaloolised muutevormid on arenenud iseseisvateks sõnadeks: sest, siia, siin, siis, siit on vanad käändevormid. seal on selle tüve vana tuletise *sikä alalütleva käände vorm. setu on vana tuletis. Vt ka kes, mis, sellal, selmet, setu1, sihuke, säherdune.

siia (osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale, kuhu keegi v miski suundub) see

siig : siia : siiga 'põhjapoolkera vetes elutsev maitsva lihaga magevee- ja siirdekala (Coregonus)'
? ← algskandinaavia
vanaislandi síkr 'siig'
vanarootsi sīker 'siig'
rootsi sik 'siig'
● liivi sīg 'siig'
vadja siika 'siig'
soome siika 'siig'
isuri siiga 'siig'
Aunuse karjala siigu 'siig'
lüüdi šiig 'siig'
vepsa sīg 'siig'
Eesti keelest võib olla laenatud läti sīga 'siig'.

tänna 'siia' tema