[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

notsu : notsu : notsut 'põrsas; siga'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, sigade üldnimetuseks muutunud kutsumishüüd. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåịts(e)-nåịts(e) (sigade kutsumise hüüd).

pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
◊ pikker,pikne
● liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.

põrsas : põrsa : põrsast 'kesikust noorem siga'
◊ põssa
← algindoiraani *porśos
avesta parǝsa 'põrsas'
● liivi pūoraz (mitm pȯrzõd) 'põrsas'
vadja põrzas 'põrsas'
soome porsas 'põrsas'
isuri porsas 'põrsas'
karjala porsas 'põrsas'
lüüdi poťš́ 'siga'
vepsa porzaz 'põrsas'
ersa purcuz 'põrsas'
mokša purχc 'põrsas'
On ka arvatud, et võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *porḱos, mille vasted tütarkeeltes on nt leedu paršas 'põrsas; orikas', ladina porcus 'siga'. Ersa ja mokša vasted võivad olla laenatud läänemeresoome keeltest. põssa on tüve lastekeelne variant. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, pahr.

põssa : põssa : põssat kõnek 'põrsas, siga (hellitleva v lastekeelse nimetusena, ka meelitussõnana ja kutsumiseks)' põrsas

sea- liitsõnas seatina 'plii' siga

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
○ lõunaeesti tsiga
◊ sea-
● liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

tall1 : talle : talle 'kasvueas lammas v kits'
● vadja tallikkõ, tallikka '(suurem) lambatall, utetall', taľu '(lamba)talleke'
soome mrd tallo 'aastane siga, noor poegimata siga', talle 'noor siga'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tillu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt heebrea ṭāleh '(lamba)tall'. On ka oletatud, et sõnas on sama tüvi kui tald, mille üks tähendusi on vanemas murdekeeles olnud 'põngerjas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tale-tale, taill-taill, talle-talle (tallede meelitamise hüüd).