[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kütke : kütke : kütket 'veise kinnitusvahend'
● liivi kikkim 'kütke'
vadja tšütše 'kütke'
soome kytkyt 'kütke; kett'
Aunuse karjala kütküt 'kütke'
lüüdi kütküd 'kütke'
vepsa kütte 'kütke'
udmurdi ki̮tki̮ni̮ 'kütkesse panema, kütkendama'
mansi käti- 'siduma'
ungari köt 'siduma, sõlmima; kuduma; köitma'
Soome-ugri tüvi.

mähkima : mähkida : mähin 'tihedasti ümber keerama, mässima'
← balti
leedu megzti 'sõlmima, siduma; kuduma'
läti mežģīt 'kuduma; sassi ajama'
● liivi mǟ’dõ 'sassi minema hakata'
soome mrd mähkiä 'mähkida, mässida'
vepsa mähkta 'muljuda, mudida'

niduma : niduda : neon 'tihedalt (põimides) siduma, ühendama; punuma'
? ← indoeuroopa *ned-, *nedh-
vanaindia náhyati (oleviku ains 3P) 'seob'
● vadja nittoa 'tihedalt siduda v mässida'
soome nitoa 'köita (nt raamatut); kinnitada, kinni siduda, ühendada; punuda, põimida'
isuri nittooa 'tihedalt siduda'
Aunuse karjala niduo '(vikatile vart) kinnitada; tungida, trügida, tükkida'
lüüdi nidoda 'kinnitada, kinni siduda'
saami njađđit 'kinnitada, kinni siduda; kinni neetida; (külge) õmmelda; (külge) kududa; nööriga siduda'
ersa ńeďams 'lükkima; (üles) riputama; otsa panema'
mokša ńeďams 'lükkima'

nöör : nööri : nööri 'niidist jämedam ja köiest peenem punutud v keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend'
← alamsaksa snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; pael, juuksepael; kalapüügiriist'
Osaliselt võib olla laenatud rootsi keelest, ← rootsi snöre 'nöör; pael'. Samatüveline tegusõna nöörima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa snoren 'kinni nöörima, kinni siduma; paeltega kaunistama'. Eesti keelest võib osaliselt olla laenatud vadja šnööri 'nöör, vokinöör'.

rihm : rihma : rihma 'nahast vm painduvast materjalist ühtlase paksuse ning laiusega riba, mis on sageli varustatud pandla vm kinnitusvahendiga'
← balti
leedu rišti 'siduma, köitma', rišimas 'sidumine'
läti rist 'siduma', risamais 'pael'
● liivi rī’m(õz) 'rihm'
vadja rihma 'köis; nöör; (linane) niit v lõng'
soome rihma '(linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael; nööritäis rõngleid; kimp oravanahku'
isuri rihma '(linane v kanepi)niit; haspeldamisel loendatav niidikiht'
Aunuse karjala rihmu '(puuvillane, linane v kanepi)niit; pael, nöör; püünispael'
lüüdi rihm(e͔) 'püünispael; õngenöör'
vepsa ŕihm 'pael, nöör; (mitm) linnupaelad'

siduma : siduda : seon 'nööri, paela, keti vms abil v muidu sõlmides kinnitama, ühendama, köitma; (haava) mähisega katma; ühendama, liitma; imama'
? ← indoeuroopa *sēi-, *sī-, *sei-
vanaindia si- sõnas sinā́ti, syáti 'seob'
● liivi si’ddõ 'siduda'
vadja sitoa 'siduda; (varrastel) kududa'
soome sitoa 'siduda'
isuri sittooa 'siduda'
Aunuse karjala siduo 'siduda'
lüüdi šidoda 'siduda'
vepsa sidoda 'siduda; kududa, heegeldada'
ersa sodoms 'siduma'
mokša sotəms 'siduma'
? mari šüδə̑š '(tünni)vits'
Võimalikule laenatud tüvele on lisatud oma liide.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.