[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

köis : köie : köit 'jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumisvahend'
○ kirderanniku köüs, keis, lõunaeesti köüds
● liivi kieuž 'nöör; köis'
vadja tšöüsi '(nooda)köis, -nöör', tšeüttää 'siduda, köita'
soome köysi 'köis; tross'
isuri köüs 'köis'
karjala keüsi 'köis'
Inari saami kievđa 'nooda veoköis'
? udmurdi kal 'nöör; käepide, sang'
? komi ke̮v 'nöör, pael'
? handi kol 'nöör, pael'
? mansi kwāliγ 'nöör, köis'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikuliselt kaheldavad.

niduma : niduda : neon 'tihedalt (põimides) siduma, ühendama; punuma'
? ← indoeuroopa *ned-, *nedh-
vanaindia náhyati (oleviku ains 3P) 'seob'
● vadja nittoa 'tihedalt siduda v mässida'
soome nitoa 'köita (nt raamatut); kinnitada, kinni siduda, ühendada; punuda, põimida'
isuri nittooa 'tihedalt siduda'
Aunuse karjala niduo '(vikatile vart) kinnitada; tungida, trügida, tükkida'
lüüdi nidoda 'kinnitada, kinni siduda'
saami njađđit 'kinnitada, kinni siduda; kinni neetida; (külge) õmmelda; (külge) kududa; nööriga siduda'
ersa ńeďams 'lükkima; (üles) riputama; otsa panema'
mokša ńeďams 'lükkima'

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

riisuma : riisuda : riisun 'rehaga mööda (maa)pinda tõmmates midagi kokku koguma v seda pinda korrastama; (riideid) ült, midagi millegi pealt maha võtma; kelleltki vastu selle tahtmist midagi ära võtma'
● liivi rīžõ 'koorida, pealt ära võtta'
vadja riisuussa 'lahti riietuda; jalgu lahti võtta'
soome riisua 'lahti riietuda; (rakmeid, relvi vms) ära võtta; vähendada, kärpida'; mrd '(raha, varandust) vägisi ära võtta'
isuri riisussa 'lahti riietuda'
Aunuse karjala riiččie 'koost lahti võtta, lammutada; üles v lahti harutada; tühistada, tagasi võtta (nt lubadust)'
lüüdi riiťťš́idä 'lahti v üles harutada, lahti päästa'
vepsa ŕii̯čta 'seljast, peast v jalast ära võtta; lahti siduda, lahti harutada'
Lule saami rihttjōt 'üle pingutada; kippuda, tikkuda'
? udmurdi ǯ́eźi̮ni̮ 'lahti v üles harutama; peksa andma'
? komi reźalni̮ 'lahti hargnema, lahti minema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi.

siduma : siduda : seon 'nööri, paela, keti vms abil v muidu sõlmides kinnitama, ühendama, köitma; (haava) mähisega katma; ühendama, liitma; imama'
? ← indoeuroopa *sēi-, *sī-, *sei-
vanaindia si- sõnas sinā́ti, syáti 'seob'
● liivi si’ddõ 'siduda'
vadja sitoa 'siduda; (varrastel) kududa'
soome sitoa 'siduda'
isuri sittooa 'siduda'
Aunuse karjala siduo 'siduda'
lüüdi šidoda 'siduda'
vepsa sidoda 'siduda; kududa, heegeldada'
ersa sodoms 'siduma'
mokša sotəms 'siduma'
? mari šüδə̑š '(tünni)vits'
Võimalikule laenatud tüvele on lisatud oma liide.

väänama : väänata : väänan 'painutama, kõverdama; oma kohalt kangutama; moonutama'
● liivi vǟndõ 'punuda; mässida, mähkida; kinni siduda'
vadja vääntää 'väänata, maha murda; pöörata, keerata; kaarutada; tõlkida'
soome vääntää 'väänata, keerata, painutada'
isuri vääntää 'väänata, keerata; ümber pöörata'
Aunuse karjala viändiä 'väänata, painutada'
lüüdi viättä 'mängida; tantsida; pilli mängida'
vepsa väta 'mängida; pilli mängida'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wenda-, mille vaste on nt saksa winden 'mässima; kerima; käest ära väänama v kiskuma'. Vt ka väntama, vänts ja väät.