[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kamp2 : kamba : kampa 'salk, rühm'
← vene kompánija 'seltskond, kamp, punt; kompanii, selts'

kild1 : killa : kilda 'seltskond, kamp, rühm'; mrd 'killavoor'
← alamsaksa gilde 'selts, vennaskond, gild; gildikoosolek, -pidusöök'
Sama tüve vaste on hiljem kasutusele võetud võõrsõnas gild 'kaupmeeste, käsitööliste jm ametiühendus keskaja linnades', ← saksa Gilde 'gild'.

mest : mesti : mesti 'kamp, salk, rühm, seltskond; liik, sort, laad'
← vene vméste '(ühes)koos'

selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
← alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.

sõber : sõbra : sõpra 'vastastikuse usalduse, sümpaatia alusel seotud inimene v olend; poolehoidja'
○ kirderanniku sepr(a)
? ← balti
leedu sėbras 'kaaslane; semu; osanik, partner'
läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
● liivi sü’br 'sõber', sõ’brā 'sõber, sugulane'
vadja sõbra 'sõber, sõbranna; kaubanduspartner üle Soome lahe'
soome seura 'selts; seltskond'
isuri sebra 'sõber'
Aunuse karjala sebroveh 'seltskond'
lüüdi šiebr 'selts, ühendus'
vepsa sebr 'ühendus, artell; ühiselt tehtav töö'
Liivi sõ’brā on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd sepra '(eesti) kaubanduspartner; sõber' ja eestirootsi säbor, söber, söbär 'sõber'. Eesti laenuks on peetud ka läti murdesõnu sobaris, sohbars 'talupojast kaubitseja (Pärnus)'. Vt ka seirama.