Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 23 artiklit
endine : endise : endist 'kunagine; selline nagu varem, muutumatu' enne
et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.
kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
○ kaard
← alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.
kimmel : kimli : kimlit 'valgeseguse karvaga kollakashall v hallikaspruun hobune; selline värv (hobusel)'
○ kimbel
← alamsaksa schimmel 'kimmel (hobune)'
kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.
part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.
patt : patu : pattu 'sõna, mõtte v teoga jumaluse, religioossete ettekirjutiste, usulis-kõlbeliste põhimõtete vastu eksimine, selline eksimus, üleastumine'; kõnek 'taunitav tegu, eksimus, süü, vigur'
● liivi pat 'patt'
vadja pattu 'patt'
soome mrd patto 'kuritegu; kurjategija; valevanduja'
Aunuse karjala patto 'kuri, tige'
Läänemeresoome tüvi.
porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.
ripse : ripsme : ripset 'lühike jäme karv silmalau serval; rakust väljasopistuv peenike moodustis; selline moodustis taimedel; (kaera)pööris'
● liivi rips 'silmaripse'
vadja ripsi 'silmaripse; (kaera)pööris; (marja)kobar; (õie)pööris, pöörisõisik; (käe)laba, kämmal; ranne'
soome ripsi 'silmaripse; sõkal', ripsu 'narmas'; mrd 'räbal, kalts; raas, kübe'
isuri ripsu 'silmaripse; silmalaug; (kaera)sõkal; (marja)kobar'
Aunuse karjala ripsi 'silmaripse'; ripši '(kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'; ripsu 'tups, narmas; (kaera)pööris, -sõkal; (marja)kobar'
lüüdi ripš(i) 'silmaripse; (kaera)sõkal; narmas'
vepsa ŕips 'silmaripse; (mitm) silmalaud'
saami raksa 'mähe; hällis allapanuks kasutatav sammal'
Läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et häälikuliselt ajendatud.
rogusk : roguski : roguskit 'leotatud ja kuivatatud pärnaniin; sellest kootud riie; selline niinekiud sidumis- v pakkimisvahendina, niinetuust'
○ rogoska, rooguski, rogus(si), robusk(as), roobusk(i)
← vene rogóžka 'rogusk, niinest riie; niinmatt; kotiriie', rogóža 'rogusk, niinest riie'
rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
● soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.
setu2 : setme : setut 'nii mitu, nii palju; mitme-, mõnesugune' see
● liivi set 'ainult, ainult nii palju; mitu, palju'; setmiņ 'mitu, palju'
soome mrd seittuinen, seittyinen 'selline'
siksak : siksaki : siksakki 'sirgest suunast vaheldumisi mõlemale poole järsult kõrvale kalduv joon; selline kulgemistee'
← saksa Zickzack 'siksak'
Saksa allikas on paarissõna, mille teine osis on laenatud ka sõnas sakk.
säherdune : säherduse : säherdust 'niisugune, selline'
◊ säärane
Võib olla kuluvorm sõnade see ja sarnane (vanas murdekeeles ka sarnadune) ühendist. säärane on veelgi lühenenud variant. Vt ka mäherdune.
säärane : säärase : säärast 'selline, seesugune, niisugune' säherdune
tahvel : tahvli : tahvlit 'korrapärase kujuga õhem tükk mingit ainet v materjali, selline ese, plaat; alus, plaat info edastamiseks; puhastatav alus, plaat kirjutamiseks'
← alamsaksa taf(f)el 'tahvel, plaat; maal; (söögi)laud'
Tõenäoliselt on tähendust hiljem mõjutanud ka saksa Tafel 'tahvel, plaat; teadetetahvel; koolitahvel; (pidulikult kaetud) söögilaud; söömaaeg; tabel'.
taoline : taolise : taolist 'sarnane, sugune; selline, niisugune' tava
tihe : tiheda : tihedat 'paljudest üheliigilistest, suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; väikeste vaheaegade järel korduv, sageli toimuv v esinev, sage; kompaktne, kokkusurutud, kontsentreeritud; selline, kus liite- v ühenduskohad on avadeta, pragudeta; (vedelate ainete kohta:) paks, veniv'
◊ tihke, tihu
● soome tiheä, tihku, van kirjak tihkeä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke; sage; nobe, kiire'
isuri tihhiiä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Aunuse karjala tihei 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke, kitsas', ťihkei 'libisematu (talitee kohta); paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
lüüdi ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
vepsa ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tihke on vana k-liide. tihu tähendab murretes 'tihe', tähendus 'puidumassi kuupmeeter' (alguses liitsõnas tihumeeter) on sõnale antud tõenäoliselt kirjakeeles. Vt ka tihkama.
truu : truu : truud 'selline, kes kiindumusest v kohusetundest on mingis suhtes püsivalt, muutumatult kindel ja usaldatav, ustav; (tegevuses, harjumustes) jätkuvalt püsiv; millegagi täpses vastavuses olev'
○ ruu, pruu, trui
← alamsaksa truwe 'ustav, truu, truusüdamlik'
töss : tössi : tössi 'tahtejõuetu ja saamatu, selline inimene'
? ← alamsaksa dö̅sich 'juhm, loll, uimane'
? ← saksa dösig 'unine, uimane; nürimeelne'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, lähedane tüvi on nt soss1. Vt ka toss1.
tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'
vedel : vedela : vedelat 'voolav, selline, mis ei hoia kindlat kuju, mitte tahke ega gaasiline' vesi
võõras : võõra : võõrast 'selline, kellest midagi ei teata, tundmatu'
○ kirderanniku vieras, vueras, voeras
● liivi vȭrõz 'võõras'
vadja võõraz 'võõras'
soome vieras 'võõras; külaline, külastaja; muulane'
isuri veeras 'võõras; kummaline; külaline'
Aunuse karjala vieras 'võõras'
lüüdi vieraz 'võõras; kummaline'
vepsa veraz 'võõras, võõr-'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest veer1. Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vasted on leedu vyras 'mees' ja läti vīrs 'mees'. Sellest balti allikast võib olla laenatud sõna virulane tüvi. Vt ka võhi- ja võnnu-.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |