[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
◊ asuma
● liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

juba (määrsõna, mis näitab, et mingi tegevus, olukord, seisund vms on käsitletavaks momendiks alanud v lõppenud) ju

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kunnatu : kunnatu : kunnatut mrd 'sündsusetu, sobimatu, halb'
● soome kunto '(seisu)kord, seisund, vorm'; van kunnoton 'kõlbmatu, vilets'
Arvatavasti tuletis tüve -kond variandist.

norg : noru : norgu 'rõhutud, tusane meeleolu'
◊ norutama
● soome van srmt norkko, norko 'norg, viril seisund', mrd norkollaan 'norus', norkoilla 'vahtida, vedelda, aega viita; norutada'
Tõenäoliselt nõrguma tüve tähenduslikult eristunud variant (soome vastete tüvi langeb häälikuliselt kokku nõrguma vastete tüvega). Vt ka nördima.

nälg : nälja : nälga 'tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne; söömataolemise v alatoitluse seisund; olukord, kus alatoitlus ning sellest tingitud haigused on peamised suremuse põhjused'
● liivi nǟlga 'nälg; puudus; ihne, ahne'
vadja nältšä 'nälg; näljane'
soome nälkä 'nälg; näljahäda'
isuri nälgä 'nälg; näljahäda'
Aunuse karjala ńäľgü 'nälg; puudus; näljane'
lüüdi ńälg(e͔), ńäľg 'nälg; näljahäda'
vepsa ńäľg 'nälg; näljahäda'
saami nealgi 'nälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla ka läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib vaste olla turjasaami ńie´l̀ge 'lahja, rasvatu (eriti kala kohta)'.

pohmelus : pohmeluse : pohmelust 'joobejärgne haiglane seisund, kassiahastus'
← vene pohmél’e, pohmél’ 'kassiahastus, pohmelus; humalauim'

ramm2 : rammu : rammu 'kehaline jõud, jaks; lihavus; väetis'; van 'tugevdava mõjuga, jõudu andev aine'
○ kirderanniku ramu
● vadja ramo, rammo 'kehaline jõud, tugevus'
soome mrd ramu '(kehaline) seisund'
isuri ramo 'kehaline jõud, tugevus'
Aunuse karjala ramakko 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta)'
Läänemeresoome tüvi.

rõõm : rõõmu : rõõmu 'heaolu-, rahuldus-, lõbutundega seotud hingeline seisund'; mrd 'hääl'
○ kirderanniku riem, ruem
● liivi rȭm 'rõõm'
soome riemu 'rõõm; lõbu'; mrd 'usuline ekstaas; kisa, lärm; tuisuilm; suur leek, lõõm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.