[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
● vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

kama2 : kama : kama 'jama, lora'; mrd 'praht, prügi, risu; segu; soga'
● ? soome kama 'kolu, kraam, asjad; rämps; pudi-padi'

kitt : kiti : kitti 'tainataoline kleepuv, seismisel kõvastuv segu pragude ja tühimike täitmiseks ning esemete kokkuliitmiseks'
← saksa Kitt 'kitt'
Samatüveline tegusõna kittima võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa kitten 'kittima'.

liim : liimi : liimi 'materjalide ühendamiseks tarvitatav vedel segu'
← alamsaksa līm 'kleepaine'

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
? ← alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
● liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
● vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

mört : mördi : mörti 'müürimiseks ja krohvimiseks kasutatav sideaine, peene täitematerjali ja vee kivistuv segu'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud saksa Mörtel 'mört'.

möss : mössi : mössi 'tainataoline segu (nt paberitootmiseks, teekatte remondiks)'
Tõenäoliselt kirjakeelestatud variant murdesõnadest mess, mõss 'meski', ← alamsaksa mēsch 'meski'. Samast allikast on laenatud meski.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

mürisema : müriseda : mürisen 'erinevate (pidevate) helide (ebakorrapärast) segu kuuldavale laskma, selle saatel liikuma, käima, töötama vm' müra

peber : pebre : pepre (hrl mitm) 'pudenenud, puruks hõõrdunud (heina)lible'
● liivi pe’bbõrz, be’bbõrz 'kohev; mure, pude'
soome pöperö, peperö 'tihke mass; segu; toit, söök'
Aunuse karjala pebru 'toidujäänused; heina-, põhupuru'
lüüdi pebr 'praht, puru, okkad'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti bēberis, bēbars 'karvatort, pulst'.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

sopp1 : sopa : soppa 'pori, muda'; mrd 'lumelörts'
● liivi sopā 'lume ja vee segu; jääkoorik'
soome mrd soppa 'lobjakas, lörts (teel); pori, kõnts'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või soperdama. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas snio-såpp 'lobjakas, lumelörts'. Vt ka soop2.

sudu : sudu : sudu 'udupiiskade, suitsu, heitgaaside jms mürgine segu'
1970. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud inglise sõna smog 'sudu' (smoke 'suits' + fog 'udu') eeskujul tüvede suits ja udu koondamisel.

suits : suitsu : suitsu 'põlemisel v kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu; sigaret, pabeross; majapidamine, talu, pere'
○ lõunaeesti tsuits
● vadja suisu 'suits', suitsuttaa 'suitsutada'
soome suitsuke 'viiruk', suitsu van srmt 'suits'; mrd 'lehmi satikate eest kaitsev lõkkesuits'
karjala šuittša 'udu'
? saami mrd čokčet 'pritsuda, pursata'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

udu : udu : udu 'veepiisakeste, jääkristallide v nende segu kogum Maa pinna kohal'
◊ ude
● liivi u’d 'udu'
vadja utu 'udu'
soome utu 'udu'
isuri udu 'udu'
Aunuse karjala udu 'udu'
Läänemeresoome tüvi. ude on vana tuletis liitega *-ein. Sama tähendusega liitsõna on udusulg.

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
◊ uhama, uhtuma1
● soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.

õhk : õhu : õhku 'Maad ümbritsev gaaside segu; maapinna kohal olev ruum; atmosfäär'
◊ õhetama, õhkima
● soome hehkua 'hõõguda, õhetada, lõõmata, lõkendada'
isuri hehkua 'hõõguda, lõkendada'
karjala hehkuo 'hõõguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Algne tähendus oli ilmselt 'hingeõhk, välja hingatav õhk'. Võib olla osaliselt segunenud õhkama tüvega. Vt ka õhin.