[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jada : jada : jada 'rida'; mrd 'peenar'
● liivi jadā 'võrgujada; segadus, korratus'
soome mrd jata 'võrgujada; räimevõrk; jada, rivi; rada'
? saami jáhti 'võrgujada'
Läänemeresoome tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kohama : kohada : kohan '(tugeva veevoolu, tuule, saju kohta:) ühetaolist heli tekitama'
◊ kõhisema, kõhutama
● vadja kohisa 'kohiseda'
soome kohu 'kära, lärm, segadus; kõmu', kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda'
isuri kohissa 'kohiseda'
Aunuse karjala kohu 'lärm, kohin'
lüüdi kohu 'väike kosk', kohišta 'kohiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama, kähe, köhima ja nohisema. Vt ka kohuma.

sasi : sasi : sasi 'pahmatud v masinaga pekstud viljakõrred, põhk, pahn; korratus olekus pundar v pahmakas'
◊ sassis
● vadja sasi '(õle)sasi, põhk', sasia 'sasida, sassi ajada'
isuri sasihua 'segi, sassi minna; eksida', sasud (mitm) 'õlesasi, põhk'; sassia 'segi ajada, sasida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd olla sasissa 'segi, sassis olla', sasia 'sasida, segi ajada' ja baltisaksa Sass 'segadus'.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

song : songa : songa 'elundi väljasopistis, mida põhjustab kehaõõne seinas olev puue, hernia'; mrd 'koti nurk, sopp'
● ? soome mrd sonka 'rahvahulk, tung, segadus'
? saami čoaggit 'korjata, koguda'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas songima. Kirjakeeles on sõna saanud termini tähenduse.

surimuri : surimuri : surimuri 'segane asi, segadus; ebaseaduslik tehing'
← vene kõnek šúry-múry (mitm) 'flirt, kurameerimine; armuseiklused', šurymúry (mitm) 'salajased kõnelused ja kavatsused'
Tähendust on võinud mõjutada alamsaksa schurr-murr, schorr-morr 'vana koli, läbisegi pillutud asjad, väljapraagitud riistad'.