[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

puravik : puraviku : puravikku 'paljuliigiline lihaka viljakehaga (söögi)seen, millele on iseloomulikud kübara allkülje torukesed'
poravik, porovik
vene borovík 'puravik'

päkk : päka : päkka 'varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v jalg; pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa'; mrd 'pöial; seen'
liivi päkā 'söögiks kõlbmatu seen'
soome mrd päkkä 'päkk'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on sama tüve vasted ka liivi g 'päkk', soome päkiä 'päkk', isuri pägiäin 'hobuse ja inimese jalatalla keskosa pehme koht', Aunuse karjala pägii 'pöid', lüüdi päged 'pöid'. Eesti keelest on laenatud läti peka 'labajalg, jalg, käpp', beka 'lambapuravik' ja eestirootsi päkk 'jalatald' ning võib-olla ka vadja pekkiäine 'hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga' (← murdesõna pägim).

remmelgas : remmelga : remmelgat 'puukujuline paju'
lember
liivi rīemgõz 'raagremmelgas (Salix caprea); hanepaju (Salix repens)'
soome mrd remmel(i), remmelä, rempel(e), remmen(ä), rämmäle, rämmälä, rämmen, rämmänä '(habe)samblik; raagremmelga õisik; ämblikuvõrk; ebemetaoline seen jahu pinnal; helves, ebe'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et soome keeles esinev tähendus 'samblik' on algne, hiljem on tüvi hakanud märkima puuliiki, millel samblik kasvab. lember on tüvevariant, milles häälikud r ja l on kohad vahetanud.

sammas-2 liitsõnas sammaspool 'ekseem'
soome sammas 'soor, suuvalge'
On arvatud, et võib olla osalt sama tüvi mis sammas1. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *swamba-z, mille vaste on nt vanaülemsaksa swamb 'seen'; seda on peetud häälikuliselt problemaatiliseks.

seen : seene : seent 'valmisolevast orgaanilisest ainest toituv piiramatu kasvuvõimega klorofüllita organism; kand- ja kottseente maapealne viljakeha'
liivi sēņ 'seen'
vadja siini 'seen'
soome sieni 'seen'
isuri seeni 'seen'
Aunuse karjala sieni 'seen'
lüüdi šień 'lehikseen'
vepsa seń 'seen'
saami čátná 'tuletael'
mari šen 'tael; puukäsn'
udmurdi śeńki 'tael; seen'
handi san 'torikuline (taetud seen); kasekäsn'
mansi sēniγ 'torikuline (teatud seen)'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti sēne 'seen'. Vt ka sõõn.

sõõn : sõõna : sõõna mrd '(mustuse) triip, viir; pilveriba'
On arvatud, et tüve vasted on liivi sȭinastõ, sȭņastõ 'hallitada' ja soome mrd sientyä 'tuhmuda, mustaks jääda (riie kehval pesemisel)', sienteä 'määrdunud, tuhmunud, kollaseks tõmbunud (riie, ihu)', sel juhul võiks olla tüve seen variant. On ka oletatud, et tüve soon variant, kuid eesti keeles on häälikumuutus oo > õõ ebatavaline.

tael : taela : taela 'torikuline seen, selle viljakeha; see viljakeha süütematerjalina'
lõunaeesti tagel, takl, kirderanniku taul
balti
läti deglis 'tael; taht; süütenöör'
liivi daggõl 'tael (süütematerjal)'
vadja tagla 'tael (süütematerjal); (keele)katt'
soome taula, mrd takla 'tael (süütematerjal); torikuline seen'
isuri tagla 'tael (süütematerjal)'
Aunuse karjala taglu 'tael (süütematerjal)'
lüüdi tagl(e͔) 'tael (süütematerjal)'
vepsa tagl 'vill, mõhn, konnasilm'
saami duovli 'tael (süütematerjal)'

tatt : tati : tatti 'ninast erituv lima'; mrd '(limane) seen'
tatik
soome tatti 'puravik (Boletus)'
Läänemeresoome tüvi. Arvatavasti on 'lima' sõna algne tähendus, millest on kujunenud tähendus '(limane) seen'.

torik : toriku : torikut 'puutüvedel v kändudel kasvav seen (Polyporus)' toru

vamm : vammi : vammi 'väga kiiresti arenev majaseen (Serpula lacrymans)'; kõnek 'pesukäsn'
saksa Schwamm 'pesukäsn; seen'
alamsaksa swam(p) 'seen, käsn'
Saksa sõnast on hiljem laenatud ka svamm.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur