[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
← vanarootsi kirkia 'kirik'
← vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
● vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

kütma : kütta : kütan 'ahju vm küttekoldesse tuld tegema ja seal hoidma' küdema

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
○ kirderanniku numm(e), nommi
● liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

pekk : peki : pekki 'naha ja lihaste vaheline kõvenenud rasvkude seal'
← alamsaksa speck 'pekk'
← saksa Speck 'pekk'
Samatüveline tegusõna pekkima 'pekki v köögivilja ribadena lihasse v kalasse torkama, pikkima' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa specken 'pekkima'. Eesti keelest on laenatud vadja pekki 'pekk, rasv' ja isuri pekki 'pekk'. Laenatud on ka tüve saksa vaste, pikkima.

preisi 'kunagisele Ida-Euroopa riigile, hiljem Saksamaa osale, seal elanud rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev; kunagisele balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Preuße 'preislane'

seal (osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal; osutab eespool juba mainitud, teada olevale kohale, olukorrale) see

see : selle : seda (näitav asesõna)
◊ seal, seni, sest, setu2, siia, siin, siis, siit
● liivi se 'see, too'
vadja se 'see, too; seesugune, niisugune'
soome se 'see; tema'
isuri se 'see; tema'
Aunuse karjala se 'see'
lüüdi se 'see'
vepsa se 'see'
ersa śe 'see, too'
mokša śä 'see, too'
? mari seδe 'too, see'
handi śi 'see seal; kohe, siis'
eenetsi seďeo 'see, too'
nganassaani sete 'tema'
? kamassi šē̮ 'too'
Uurali tüvi. Ajaloolised muutevormid on arenenud iseseisvateks sõnadeks: sest, siia, siin, siis, siit on vanad käändevormid. seal on selle tüve vana tuletise *sikä alalütleva käände vorm. setu on vana tuletis. Vt ka kes, mis, sellal, selmet, setu1, sihuke, säherdune.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami dá 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa’ 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi tā 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

ujuma : ujuda : ujun 'vees edasi liikuma ilma põhja toetumata; vee pinnal püsima, seal kergelt liikuma'
◊ uim2
● liivi vȯigõ 'ujuda'
vadja ujua 'ujuda'
soome uida 'ujuda'
isuri ujjuua 'ujuda'
Aunuse karjala uidua 'ujuda'
lüüdi uivada 'ujuda; roomata'
vepsa ujuda 'ujuda; roomata'
saami vuodjat 'ujuda; roomata'
ersa ujems 'ujuma; roomama'
mokša ujəms 'ujuma; roomama'
mari ijaš 'ujuma'
udmurdi ujani̮ 'ujuma; roomama'
komi ujni̮ 'ujuma; sumpama, kahlama'
handi wǫś- 'ujuma'
lõunahandi üj- 'roomama'
mansi uji- 'ujuma; sumpama, kahlama'
ungari uszik 'ujuma'
neenetsi ŋoχəl- 'ujuma'
metsaneenetsi ŋū- 'ujuma'
sölkupi ū- 'ujuma'
Uurali tüvi. Tuletis uim on moodustatud arvatavasti liitega *-ime. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesidleidub ka tunguusi keeltes, nt evengi uju- 'ujuma (lindude kohta)'. Vt ka oit, uisk, uitama.

valdama : vallata : valdan 'võimusesse võtma; võimuses pidama; oskama, mõistma'
← soome vallata 'võimust võtta; võimusesse võtta, vallutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tähendust on mõjutanud ka vene vladét’ 'valdama, oskama'. Soome sõna on tuletis tüvest vald. valdama esineb ka murretes, kuid tähendab seal 'jaotama'.

vang1 : vangi : vangi 'kinnipidamisasutuses karistust kandev v enne kohtuprotsessi seal viibiv isik'
← alamsaksa vangen 'vang'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi fånge 'vang'.