[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
← alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

katel : katla : katelt 'pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; suur pada, üldse suurem seade millegi keetmiseks vm; aurugeneraator'
← alggermaani *katila-z
gooti katilē (mitm omastav) 'katel, pada'
vanaislandi ketill 'katel, pada'
vanarootsi kätil 'katel, pada'
● liivi kaţļā 'katel, pada'
vadja kattila 'katel, pada'
soome kattila 'katel, pada; pott, kastrul; aurukatel'
isuri kattila, kattala 'katel, keedunõu'
Aunuse karjala kattil 'katel, sangaga keedunõu, pada'
lüüdi kaťťil 'katel, sangaga pada'
vepsa kaťil 'katel, pada; ämber'

kõne : kõne : kõnet 'rääkimine; keel; avalik ettekanne'
● ? soome kone 'masin; seade, aparaat; mootor'; mrd 'tööriist; teguviis; temp, vemp; nipp'
isuri konu 'eriline komme'
karjala koneh 'nõidus, taig'
Läänemeresoome tüvi.

käi : käia : käia 'liivakivist vm kõvast peeneteralisest ainest kettaga seade lõikeriistade teritamiseks ja lihvimiseks'
● liivi kēja 'luisk, käi'
Võimalik, et sama tüvi, mis sõnas käima.

lamp2 : lambi : lampi 'põletusainel v elektrienergial töötav seade, mis annab valgust vm kiirgust; taht- v pihustuspõletiga väike kantav kuumutusseade'
← alamsaksa lampe 'lamp'
← saksa Lampe 'lamp'

lood1 : loodi : loodi 'endisaegne raskusmõõt; veekogu sügavuse mõõtmise seade, riist püst- v rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v kontrollimiseks'
← alamsaksa lōt, lode 'plii, -kuul; lood mere sügavuse v vertikaalse joone mõõtmiseks; pool untsi; münt'
Samatüveline tegusõna loodima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa loden 'loodima'.

masin : masina : masinat 'inimeste kehalist v vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v seadmete kogum'; kõnek 'auto (v mootorratas)'
← saksa Maschine 'masin; lennuk'
Uuem tähendus 'auto ' on laenatud vene keelest, ← vene mašína 'masin, seade; auto'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina machina 'mehhanism, ehitus, konstruktsioon; masin, vahend', vanakreeka mēchanḗ 'tööriist, seadeldis, vahend'.

miil : miili : miili 'seade metsas puusöe valmistamiseks'
← alamsaksa mile 'miil'

niis : niie : niit 'kangaspuude v kudumismasina seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks; varbadele v raamile kinnitatud niidist v traadist aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks'
← balti
leedu nytis 'niis; suga, pird'
läti nīts 'niis'
● liivi nīdõz 'niis'
vadja niisi 'niis'
soome niisi 'niis'
isuri niisi 'niis'
Aunuse karjala niiži 'niis'
lüüdi ńiiž 'niis'
vepsa niž 'niis'
Laenatud on ka balti tüve (vana)vene vaste, niit1.

pahmas : pahma : pahmast 'peksmiseks mahalaotatud kuivatatud suvivilja lade; tihe sasine mütsakas, puhmas, tuust'
← balti *bāžma
leedu bažma, bažmas 'rahvahulk'
läti bāžt 'pistma, toppima'
● vadja pahmas 'pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v hunnikus); peksmiseks mahalaotatud viljalade'
soome mrd pahmas 'terade koorimise seade v uhmer veskis; õlgede, põhu mõõt'
isuri pahmas 'korraga peenestatav mõõt linaseemneid v kapsast; tuulatava vilja hunnik'
Aunuse karjala pahmas 'veski jahvatusseade'
lüüdi pahmaz 'kaera peenestamise uhmer veskis; uhmritäis kaera (veskisse tuues)'
vepsa pahmaz 'veski uhmer; uhmritäis peenestatavat vilja'
Kohati on ilmselt segunenud tüvega pahn.

prill : prilli : prilli (hrl mitm) 'kahe (optilise) klaasiga varustatud nägemist parandav, korrigeeriv v silmi kaitsev seade'
○ rillid, krillid
← alamsaksa bril(le) 'prillid'
← saksa Brille 'prillid'

pump : pumba : pumpa 'imemisel ja/või surumisel põhinev seade'
← rootsi pump 'pump'
On ka arvatud, et võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa pumpe 'pump'. Murretes levinud i-tüveline sõna (pump: pumbi) on laenatud alamsaksa või saksa keelest, ← saksa Pumpe 'pump'.

ramm1 : rammi : rammi 'vaiade, postide pinnasesse tagumise seade'
← alamsaksa ramme 'ramm'
← saksa Ramme 'ramm'
Ka samatüveline tegusõna rammima võib olla alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa rammen 'rammiga taguma' või ← saksa rammen 'sisse taguma, kinni tampima; otsa v küljelt sisse sõitma'.

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
← eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
← soomerootsi rω̄l, rou^l 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.

saag : sae : saagi 'puidu, metalli vm materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht'
← alamsaksa sage 'saag'
Samatüveline tegusõna saagima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa sagen 'saagima'.

tüür1 : tüüri : tüüri 'seade laeva hoidmiseks kursil ja kursi muutmiseks, laeva rool'
← alamsaksa stūr, sture 'tüür'
Samatüveline tegusõna tüürima võib samuti olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa sturen 'tüürima, juhtima; saatma, läkitama; takistama, pidurdama'.

veski : veski : veskit 'teravilja jahvatamise seade'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi, vesi ja kivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. Tekkelt sarnaseid sõnu on ka sugulaskeeltes, nt Salatsi liivi veiži, vēžki 'veski'.