[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kadakas2 : kadaka : kadakat 'sakslane olla tahtev, saksik eestlane'
← saksa Katensaße 'agulielanik, käsitööline, kelle ainus omand oli vilets majake'
Laenuallikas on liitsõna, Kate 'majake, hütt, (popsi)saun' + Saße 'elukoht, asukoht, ase'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, Katensaße > kadakasaks > kadakas.

saun : sauna : sauna 'köetav hoone v ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks, ka muuks otstarbeks'
? ← alggermaani *stakka-
vanaislandi stakkr 'kuhi, hunnik'
inglise stack 'kuhi, hunnik'
rootsi mrd stake, stäck 'kolle, tulease'
● liivi sōna 'saun'
vadja sauna 'saun'
soome sauna 'saun'
isuri sauna 'saun'
Aunuse karjala saunu 'saun'
saami suovdnji 'lumme kaevatud auk'
Laenatud võib olla ka germaani tüve skandinaavia vaste, taak. On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *sāpna- 'seebikoda'.

taak : taaga : taaka 'kandam, koorem, raskus'
← algskandinaavia
vanaislandi stakkr 'heinakuhi, -saad, hunnik'
rootsi stack 'hunnik, virn, saad'
● vadja taakka 'kandam, koorem, raskus'
soome taakka 'kandam, koorem'
isuri taakka '(heina)kandam'
Aunuse karjala takku '(seljas kantav) kandam, koorem; virn, sületäis'
lüüdi takk 'kandam, koorem'
Laenatud võib olla ka skandinaavia tüve germaani vaste, saun.

tare : tare : taret '(talu)hoone, peamiselt elumaja'; mrd '(rehe)tuba'
● vadja tarõ '(rehe)tuba; saun'
isuri rhvl tare 'tuba'
On oletatud, et tüve vasted on ka soome mrd taro 'asustatud ala, haritav maa, küla', isuri rhvl taro 'mingi maa(-ala)' ja karjala rhvl taro 'mingi maa(-ala)', sel juhul vanavene laen, ← vanavene *dorŭ, mille vaste on vene mrd dor 'põlluks või niiduks raadatud maa, uudismaa; uusasustus raatmaal'. Teisalt on arvatud, et tüvi on alamsaksa või saksa laen, ← alamsaksa dare, darne 'viljakuivati' või ← saksa Darre 'kuivati', sel juhul on vadja ja isuri vaste eesti keelest laenatud. Vt ka taru, teistre.