[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hirv : hirve : hirve 'metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus)'
← balti
leedu širvis 'hall hobune, kimmel'
preisi sirwis 'metskits'
● liivi īra 'metskits'
Salatsi liivi ira 'täkk'
vadja irvi 'põder'
soome hirvi 'põder'
isuri hirvi 'põder'
Aunuse karjala hirvi 'põder'
lüüdi hiŕv(i) 'põder'
vepsa hirvoi 'põder'
Varem on laenatud balti tüve indoiraani vaste, sarv.

kurn1 : kurna : kurna 'augulise põhjaga (metall)nõu vm vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust'
● liivi kūrna 'pesuküna; pesu; lekkiv anum'
vadja kurnata 'kurnata'
soome kuurna 'uure, soon; küna, renn'; van kuurnita 'kurnata, välja sõeluda'
Aunuse karjala kuuru 'uure, renn; joogiküna'
lüüdi kuure͔ 'lehma joogiküna'
vepsa kurn 'renn, uure; tila'
? mari korno 'tee, rada'
ungari horny, horony 'uure'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist germaani laenuga, ← alggermaani *χurna, mille vaste on saksa Horn 'sarv', kuid see ei ole tähenduserinevuse tõttu veenev. Sel juhul oleksid mari ja ungari vaste teise päritoluga.

kõrv : kõrva : kõrva 'inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund'
○ kirderanniku korv
◊ kõrval
● liivi kūora 'kõrv'
vadja kõrva 'kõrv'; kõrvaza 'kõrval'
soome korva 'kõrv'; korvassa 'juures'
isuri korva 'kõrv'; korvaas 'kõrval'
Aunuse karjala korvu 'kõrv'; korvas 'kõrval'
lüüdi korv 'kõrv'
vepsa korv 'kõrv'; korvas 'kõrval'
saami (bealje-)goarvi 'kõrvaauk'
? udmurdi kuar 'leht'
? komi kor 'leht'
? neenetsi χa 'kõrv'
? eenetsi kō 'kõrv'
? nganassaani kou 'kõrv'
? sölkupi k͔ō 'kõrv'
? kamassi ku 'kõrv'
? matori kuh 'kõrv'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Teisalt on oletatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen sama tüve varasemast vastest, mis on tüve sarv laenuallikas. Laenamine pidi toimuma enne, kui indoeuroopa algkeeles toimus häälikumuutus *ḱ- › *ś-, või laenati murdest, kus seda muutust ei toimunud. Vt ka kõrik.

lutt1 : lutu : luttu '(sarvest) karjapasun (ka rahvapillina)'
◊ lutt2
● vadja luttu '(lehma sarvest) lapselutt; karjasarv, -pasun'
isuri luttu 'eraldunud õõnes sarv; sarvest lapselutt'
vepsa lutt 'karjasarv; vilespill'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnas lutsima.

sarikas2 : sarika : sarikat 'katuse kandepuu, millele toetub roovitis koos katusekattega'
Võib olla tuletis tüvest sarv. Teisalt võib olla tuletis tüvest sari. Eesti keelest on laenatud soome mrd sarikka 'katuse kandepuud'.

sarn : sarna : sarna 'põsenukk'; mrd 'puusakont'
On arvatud, et vana tuletis tüvest sarv, nagu on ka soome mrd sarvena 'puus, puusaluu', isuri sarvena 'puus', karjala sarvena, sarvana 'puus'. Teise seletuse järgi võib olla sama tüvi mis sõnas sarnane. Samalaadne tähendussuhe on soome keeles, soome muoto 'vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu' ja muotoinen 'millegi kujuline; sarnane, taoline'.

sarv : sarve : sarve 'loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis'
← algindoiraani *śr̥va-
avesta srvā-, srū- 'sarv, küüs'
pärsia surū(n) 'sarv'
● liivi sōra 'sarv; käepide; tipp, ots'
vadja sarvi 'sarv; sarvekujuline ese'
soome sarvi 'sarv; katsesarv, tundel; käepide'
isuri sarvi 'sarv; käepide'
Aunuse karjala sarvi 'sarv'
lüüdi saŕv 'sarv'
vepsa saŕv 'sarv'
saami čoarvi 'sarv'
ersa śuro 'sarv'
mokša śura 'sarv'
mari šur 'sarv'
udmurdi śur 'sarv'
komi śur 'sarv'
handi śărpi 'isane põder'
mansi sōrp 'põder; Suur Vanker'
ungari szarv 'sarv'
Sama tüve varasem kuju võib olla laenatud sõnas kõrv. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, hirv. Vt ka sarikas2, sarn.

tuutu : tuutu : tuutut 'torbik'
○ tutu
← alamsaksa tute 'sarv; sarvekujuline ese (nt lehter); toru; teravatipuline peakate v soeng'
Sõna tähendust on ilmselt mõjutanud saksa Tüte 'torbik; paberkott'.

tõri : tõrve : tõrve '(sarve-, pasunakujuline) toru, sarv'
← balti
leedu taurė 'karikas, peeker; kupuklaas'
läti taure '(karja-, jahi)pasun, sarv'
● soome torvi 'pasun, sarv; toru, tõri, rull'
isuri torvi 'pasun; toru'
Aunuse karjala torvi 'karjapasun; kangarull; toru'
vepsa toŕv 'karjapasun'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud ka torujaid moodustisi märkivates anatoomia- ja botaanikaterminites. Teine samatüveline balti laen on tarvas. Vt ka torbik.