[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas1 : aasa : aasa 'silmus; obadus; kaarjas moodustis (rõiva) kinnisel'
← balti
leedu ąsa 'käepide, sang; silmus'
läti osa 'käepide, sang; silmus'
preisi ansis 'pajakonks'
● liivi ōzõ(z), āzõz 'silmus, sang, käepide'
vadja aasa 'aas, silmus'
soome ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
isuri ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
karjala ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
? saami vuosˈsi '(paja, toobri) sang, käepide'
Vt ka aas2.

koba : koba : koba 'raudklamber'; mrd 'saaparaud'
← vene skobá 'sang, (käe)pide; klamber, riisk, kramp, obadus, koba; kontsaraud'

köis : köie : köit 'jämedam tugevast tekstiilkiudainest kinnitamis- ja sidumisvahend'
○ kirderanniku köüs, keis, lõunaeesti köüds
● liivi kieuž 'nöör; köis'
vadja tšöüsi '(nooda)köis, -nöör', tšeüttää 'siduda, köita'
soome köysi 'köis; tross'
isuri köüs 'köis'
karjala keüsi 'köis'
Inari saami kievđa 'nooda veoköis'
? udmurdi kal 'nöör; käepide, sang'
? komi ke̮v 'nöör, pael'
? handi kol 'nöör, pael'
? mansi kwāliγ 'nöör, köis'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikuliselt kaheldavad.

laht : lahe : lahte 'maismaasse lõikuv ookeani, mere v järve osa'
← balti
leedu lanktis 'viipsik; poolimismasin'
läti lanktis 'kaar, sang; viipsik'
● vadja lahti 'laht'
soome lahti 'laht'
isuri lahti 'laht'
Aunuse karjala lahti 'laht'
lüüdi laht 'laht'
vepsa laht 'laht'
saami luokta 'laht'

lüsi : löe : lütt 'vikati vars'
● vadja lüsi 'vikati vars'
soome mrd nysi, lysi 'vikati vars; käepide'
isuri lüsi 'vikati vars'
karjala lüsi 'lühikese varrega vikat; lühike vikativars'
saami nađđa 'käepide, pea, vars'
ersa ńeď 'vars, sang, käepide'
mokša ńeď 'vars, sang, käepide'
handi nä̆l 'vars, sang, käepide'
mansi nal 'vars, sang, käepide'
ungari nyél 'vars, käepide, pära'
neenetsi ńir 'noa pea'
eenetsi ńir 'noa pea'
nganassaani ńir '(nt kirve) vars, (noa) pea'
sölkupi nir '(nt kirve) vars, (noa) pea'
kamassi ńirže '(nt kirve) vars, (noa) pea'
Uurali tüvi.

pand : panna : panda mrd 'millegi toestamiseks, kinnitamiseks, ühendamiseks kasutatav looka v rõngaks painutatud tugev vits'; 'võru, vibu, sang'
← alggermaani *banda-
vanaislandi band 'pael, side; köidik, rihm'
rootsi band 'pael, side, lint; köidik, ahel, rihm'
saksa Band 'pael, lint, vits; köidik, ahel'
● liivi pānda 'põikpuu; hing, sagar'
soome panta 'võru, rõngas; pannal'
Läänemeresoome keeltes on võinud tähendust mõjutada häälikuliselt lähedane tüvi pang, vrd nt murdesõna pang (: panga) 'pand, sang'.

pang : pange : pange 'ämber'; van 'mahumõõt, umbes 12 liitrit'
● vadja panka 'sang', pankõ '(puu)pang, ämber'
soome panka 'käepide, sang, vars', panki 'ämber; puuanum; võitoos'
isuri panga 'anuma sang', pangi 'ämber'
Aunuse karjala pangu 'käepide, sang, kaareke; muu kaaretaoline ese v eseme osa'
lüüdi pang 'sang'
vepsa pang '(ukse) käepide; sang'
saami bággi 'käepide; (mitm) päitsed'
? ersa paŋgo 'mordva naise peakate'
? mokša paŋga 'mordva naise peakate'
? idamansi pōχ liitsõnas pōχ-kȫlǝj 'ratsmed, ohjad'
? läänemansi pōχ liitsõnas pōχ-k_oāliγ 'ratsmed, ohjad'
? neenetsi paŋkᵊ 'käepide, sang, vars'
eenetsi poggo 'käepide, sang, vars'
nganassaani χoŋkə 'käepide, sang, vars'
sölkupi paŋk͔ǝ 'vars, käepide'
kamassi paŋa, pǝ̑ŋa 'käepide, sang, vars'
Uurali tüvi. Vasted tähendusega 'ämber' on tuletatud 'käepidet, sanga, vart' tähistavatest sõnadest, nt eesti murretes pang: panga 'pand, sang'. Vt ka pand.

sang1 : sanga : sanga 'anuma, eseme ülemises osas, peal olev kaarjas käepide; prillidel kõrva taha ulatuv kinnitusosa'
? ← indoeuroopa *ḱanku-, *ḱanko-
vanaislandi há-r '(paadi) tull'
rootsi mrd hå '(paadi) tull'
● vadja sanka 'sang'
soome sanka 'sang; (mitm) prilliraamid'
isuri sanga, sango 'heinakuhja (keskel olev) teivas'
? ersa śango '(heina)hang'
? mokša ćaŋga '(heina)hang'

sang-2 liitsõnas sanglepp 'tumepruuni krobelise koorega lehtpuu (Alnus glutinosa)'
Tüvi vasted võivad olla liivi sangdõ 'tihe, paks; sombune; udu', soome sankka 'tihe, paks', Aunuse karjala sangei 'paks', lüüdi sangei 'paks', vepsa sanged 'paks'. sanglepp on võinud tähendada tihedama puiduga leppa.

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
● soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas ma’i̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.

vang2 : vangu : vangu 'sang, käepide; jõekäär'
← algindoiraani *u̮eŋkɔḥ 'painduma; kõver'
praakriti vaṅka- 'jõekäär'
● Salatsi liivi vaŋga 'jõeluht'
soome mrd vanko 'pika puuvarre otsa kinnitatud konks', vanki 'härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirattaid ühendav puu'
udmurdi vug 'sang, käepide; rattapöid'
komi vug 'käepide, sang'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist hilisema balti laenuga tüvest, mille vaste on preisi wangus 'võssakasvanud tammemets', või germaani laenuga, ← alggermaani *wangaz , mille vaste on vanaislandi vangr 'väli, niit'. Eesti keelest võib olla laenatud läti vanga 'sang, käepide; silmus'.

õng : õnge : õnge 'nööri ja konksuga kalapüügivahend'
? ← indoeuroopa *ank-
vanakreeka angkṓn 'küünar; käänak'
vanaindia ankuc̣aḥ 'teravik; õngekonks'
vanaislandi angi 'teravik'
preisi anka 'silmus'
vanaülemsaksa ango 'oga; õng'
● vadja õntši 'õng'
soome onki 'õng'
isuri ongi 'õng'
Aunuse karjala ongi 'õngekonks; õng'
lüüdi ong(i) 'õngekonks; õng'
vepsa ong 'õng; õngekonks'
saami vuogga 'lant; õng; õngekonks'
? mari oŋgo 'rõngas, võru; silmus; sang'
Teisalt on arvatud, et tüvi on hilisem, eelgermaani või germaani laen.