[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
● liivi a’bbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
● liivi obāz, o’bbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.

hänilane : hänilase : hänilast 'linavästrikku meenutav sale kollakas lind (Motacilla flava)'; mrd 'linavästrik' händ

kabe2 : kabeda : kabedat 'käbe, kärmas; tragi; korralik, kena; peenike, sale; täbar, vilets'; mrd 'kerge kuiv külm'
● soome kapea 'kitsas; peenike, sale; napp, kasin, piiratud'
Aunuse karjala kabei, kappei 'vähene, napp'
Läänemeresoome tüvi.

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
? ← alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
● liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋ_oko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

lahja : lahja : lahjat 'vähese rasvkoega, kõhn; vähese rasvasisaldusega'
○ lõunaeesti laih
← balti
leedu liesas 'lahja'
läti liess 'lahja'
● liivi lajā 'kõhn, kidur; taine'
vadja laiha, laha 'kõhn; rasvata; vesine'
soome laiha 'sale, kõhn; vesine'
isuri laiha 'vesine'
Aunuse karjala laihu 'kõhetu, kondine; vähese rasvasisaldusega; väheviljakas'
lüüdi laih 'kõhn'
vepsa laih 'kõhn'

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
? ← balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
● liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

maim : maimu : maimu 'vastsest kujunenud kalapoeg; väike laps'
? ← alggermaani *maiwa-z
vanaislandi mjór, mjár, mær 'kõhn, sale'
vanarootsi miōr 'kõhn, sale'
● vadja maima 'lõhi'
soome mrd maima 'väike kala, sööt'
Aunuse karjala maimu 'väike (kuivatatud) kala'
lüüdi maim 'väike kala, sööt'
vepsa ma͕im 'väike (kuivatatud) kala; kalapurikas'

rabe2 : rabeda : rabedat 'kärsitu, rahutu, tormakas'; mrd 'väle, nobe'
? ← alggermaani *frawaz
vanaislandi frár 'kärme, kiire'
● liivi ra’bdõ 'peenike, sale'
soome rapea 'nobe, kärme; tubli, kõva (mõõtude kohta)'; mrd 'äge, äkiline; (eitavas kontekstis) viletsavõitu'
Aunuse karjala ravei 'nobe, kärme, tragi; tugev, kõva (tuule, vihma kohta); tugev, tubli, heas seisundis, rikas'
lüüdi raved 'nobe, kärme, tragi'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas rabisema ja/või sõnas rabama. Vt ka räpakas1.

sale : saleda : saledat 'kaunilt pikk ja sihvakas'
● soome mrd saleva 'sale'
Läänemeresoome tüvi.

sihvakas : sihvaka : sihvakat 'üsna pikk, sirge ja sale'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas sihvama, murretest on kirja pandud ka varasemad, häälikute kohavahetuseta variandid siuhke, siuhkjas 'sihvakas'.

sirakas2 : siraka : sirakat 'pikk ja sirge'
● soome siro 'sale; õrna kehaehitusega; kena; habras'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas sirge. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ersa seŕ 'kõrgus; kasv' ja mokša śeŕ 'kõrgus; kasv'.

siug : siu : siugu 'uss, madu'
○ lõunaeesti tsiug
● ? vadja siugata 'kiiresti joosta, minema panna, minema tuisata'
soome mrd siukale 'siil, riba', siukea 'sihvakas, sale', siukerrella 'loogelda; vingerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on soome suikea 'süstjas', isuri suikia 'terav, õhuke', karjala tšuikula 'teravaotsaline ese, piklik ese', vepsa suikerdāze͔ 'sõlme keerduda'.

solge1 : solge : solget 'sihvakas, nõtke'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnadeks on olnud soome solakka 'sale, sihvakas', solea 'pikk ja sirge, sihvakas'.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

teib : teivi : teibi 'tumehalli selja, hallikassiniste külgede ja valkja kõhuga sale jõekala, häslik (Leuciscus leuciscus)'
← balti *staip-, *steip-
läti mrd stiepats 'turb (Leuciscus cephalus)'
● liivi teib, tēbaz 'säinas'
soome seipi 'teib'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi taip 'räimest natuke suurem kala, (meri)tint [?]', täib 'kiisk' ja võib-olla läti mrd teiba 'forell'.